Alanud aastal saab pool riigikogu praeguse koosseisu ametiajast läbi. Sügisel toimuvad kohalikud valimised. Kõik ootavad pingsalt, et millal see majandus küll kasvama hakkab. Ja loodavad, et järgmine Venemaa või Hiina laev Eesti energiajulgeoleku haprust meile teravalt meelde ei tuleta. Saab selgeks, kas praegune väga erandlik seis Eesti poliitmaastikul on kinnistunud või mitte.

Aasta alguses meeldib kõigile ennustada. Ka poliitikat. Poliitika on aga suuresti ennustamatu. Seega võiks kõiki neid aasta alguses tehtud oletusi, et mis uuel aastal juhtuma hakkab, võtta kerge kahtlusega. Ka seda, mis siin nüüd järgneb. See muidugi ei tähenda, et me ei peaks tuleviku peale mõtlema ja meeles pidama seda, mis meie poliitikat ja meie riigi käekäiku võiks mõjutada.

Üksikute tegutsejate käitumine on ettearvamatu ja mõju enamasti piiratud. Struktuurid ja see, kuidas tegutsejad nendesse paigutuvad, on tihti määravad. Kui panna ennast õigeks ajaks õigesse kohta või lihtsalt kogemata olla seal, siis võib sellel olla suurem mõju, kui et proovida sündmuste kulgu vormida. Suuremad muutused Eesti erakondade toetusmaastikul ei ole viimasel ajal toimunud asjaosaliste endi eestvedamisel, vaid reaktsioonina välistele teguritele.

Algaval aastal on vähemalt kaks sellist tegurit, mis võiksid Eesti sisepoliitilisi jõujooni oluliselt nihutada. Üks nendest on Venemaa–Ukraina sõda. Selle sõja algus muutis oluliselt Eesti poliitilist tähtede seisu. Ning samamoodi võib seda teha ka sõja külmutamine või lõppemine. On arvestatav võimalus, et algaval aastal näeme sellega seotud arenguid. Teine on Donald Trumpi uus ametiaeg USA presidendina.

Alustame sõjast. Selle puhkemine kolm aastat tagasi viis tähelepanu eemale sisepoliitilistelt probleemidelt, millega Reformierakond kimpus oli, ning võimaldas nende toetusel tõusta vägagi kõrgele. Ning see sõda lõi ka konteksti, milles Kaja Kallase abikaasa äritegevus Venemaal ning peaministri reaktsioon sellele tõi alla nii peaministri enda kui ka erakonna toetuse ja all püsib see praeguseni. Mida võiks kaasa tuua sõja lõppemine?

Kindlasti leevendaks sõja lõpp vähemalt lühiajaliselt pinget mitte ainult Eestis, vaid kogu regioonis. Kui sellega kaasneb lõpuks Eesti majanduse elavnemine, siis on see trump valitsuse ja peaministrierakonna käes. Olenemata sellest, kas nende tegevus sellele kaasa aitas või mitte.

Kui samal ajal muid olulisi sisepoliitilisi probleeme ei eksisteeri, mis võiks valitsuse ja peaministrierakonna mainet rikkuda, siis ilmselt suureneb nende kandepind valijaskonnas. See omakorda tähendab paratamatult, et Isamaa praegune tugev positsioon valijaskonnas mõnevõrra nõrgeneb. Kuna sisepoliitika on viimasel ajal olnud Reformierakonna nõrkuseks, siis võib selle olukorra positiivne mõju olla lühike ja piiratud.

Mida toob endaga kaasa Trumpi presidentuur? Trump on ettearvamatu ja tahtlikult provotseeriv. Tema ametiaeg pole veel alanud, kuid isegi juba enne tema ametisse asumist näeme, et teatud jää on hakanud liikuma. Kes näiteks oleks võinud uskuda, et Facebooki omanik Mark Zuckerberg tuleb ja ütleb, et on vaja tagasi pöörduda sõnavabaduse austamise juurde. Ütleb, et Facebooki poolt rakendatud faktikontroll on olnud liiga poliitiliselt kallutatud. Ja vibutab näppu Euroopa Liidu suunas, mis samal ajal institutsionaliseerib tsensuuri. Ilmselt näeme selliseid üllatusmomente veel.

Kuidas see mõjutab meid siin Euroopa piiril?

Trumpi võimulolek avab teatud teemad ning suleb teised. Sunnib Euroopa riike reageerima ja kohanduma, muudab läänemaailma ideoloogilist taustsüsteemi. Teeb seniste ideoloogiliselt ebasobivate teemade maha vaikimise või ümber spinnimise keerulisemaks. Immigratsiooni piiramine, demograafilise kriisi lahendamine, sõnavabaduse piiramise peatamine, rohepöörde hoo maha võtmine, üha rohkem sekkuva ja reguleeriva paksu riigi tagasi tõmbamine. Muuhulgas saavad ka need teemad ilmselt Eesti sisepoliitikas senisest teistsuguse kaalu.

Kuidas see puudutab meie erakondi? Parempoolsetel, Isamaal, EKRE-l ja mingis mõttes ka Keskerakonnal, olenevalt ka sellest kui hästi nad kõik oma kaarte mängivad, on sellel uuel maastikul senisest pigem tugevam positsioon. Ja võimalik, et ka Reformierakonnal, kui nad teatud poliitikates suunamuutuse teevad. Vastasel juhul ujutakse vähemalt järgmised neli aastat vastuvoolu. See aga väsitab lõpuks ära.

Sõda Venemaa ja Ukraina vahel ning USA president, need on kaks asja, mis käivad kaugelt üle meie pea, kuid kindlasti ei tohi ära unustada, et ka erakondade endi otsustest ja tegevusest sõltub nende käekäik. Ning et tihti on lihtsam kellegi teise selja tagant toetajaid eemale peletada, kui endale ise kedagi juurde tuua.

Valimiste lähenedes suureneb igasuguste poolreaalsete või fabritseeritud episoodide loomine või meelevaldne tõlgendamine ja võimendamine oma konkurentide mustamiseks. Kui sa näiteks kleebid oma vastase külge universaalselt negatiivse sildi nagu "Venemaa" või "äärmuslane" ja paned valijad seda uskuma, siis on see lõpuks sulle kasulik.

Ühesõnaga ootame põnevusega, kuidas üle meie peade käiv maailma poliitika 2025. aastal ennast välja mängib. Ärme samal lase ajal endale poliitilisi kärbseid pähe ajada. Mida lähemal on valimised, seda suurem on tõenäosus, et poliitiline rünnak kellegi suunal ongi lihtsalt poliitiline rünnak ja küüniline teater avalikkuse mõjutamiseks.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.