"Ta tahab kohtuda ja me korraldame selle," ütles Trump enne oma kohtumist vabariiklastest kuberneridega oma Mar-a-Lago residentsis Floridas. "President Putin tahab kohtuda, ta on seda isegi avalikult öelnud. Me peame selle sõja lõpetama. See on üks verine segadus," jätkas Trump.

Trumpi naasmine Valgesse Majja 20. jaanuaril on tekitanud lootuse peatada 2022. aasta veebruaris alanud Moskva sissetung Ukrainasse, kuid see on toonud kaasa ka kartused, et kiirel rahulepingul võib olla Ukraina jaoks kõrge hind.

Trumpi nõunikud on rääkinud võimalusest lõpetada sõda selliselt, et Venemaale loovutatakse suur osa tema praegustest vallutustest Ukrainas.

Alates Venemaa sissetungi algusest on USA demokraadist presidendi Joe Bideni juhtimisel andnud Ukrainale abi üle 175 miljardi dollari, sealhulgas julgeolekuabi üle 60 miljardi dollari.

Praegu ei ole kindel, kas abi jätkub sellises tempos ka vabariiklase Trumpi ajal, kes on öelnud, et tahab sõjale kiiresti lõpu teha.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles neljapäeval, et Putin tervitaks Trumpi kontaktisoovi, kuid seni pole ametlikke taotlusi esitatud. Sobivam oleks enne Trumpi ametisseastumine ära oodata, ütles Peskov.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et Trumpi ametisseastumine võib olla otsustav 34 kuud kestnud sõja tulemuste suhtes ja võib aidata Putinit peatada.

Trumpi Ukraina-saadik seadis uueks eesmärgiks lõpetada sõda 100 päevaga

USA järgmise presidendi Donald Trumpi nimetatud erisaadik Ukraina küsimustes ütles, et loodab sõjale lõpu teha maikuuks, samal ajal kui Trump on loobunud oma valimiskampaania ajal antud lubadusest saavutada Ukrainas rahu 24 tunni jooksul pärast ametisseastumist.

USA erukindral Keith Kellogg ütles usutluses telekanalile Fox News, et on andnud endale 100 päeva pärast Trumpi ametisseastumist 20. jaanuaril, et leida kindel ja jätkusuutlik lahendus Ukraina sõjale, mis on suurim sõjaline konflikt Euroopas pärast Teist maailmasõda, vahendas The Times.

"Ma arvan, et nad jõuavad lähiajal lahendust pakkuva tulemuseni. Kui ma ütlen lähiajal, siis tahaksin seada eesmärgi isiklikul, professionaalsel tasandil. Ma ütleksin, et paneme selle 100 päeva peale ja liigume tagasi," ütles Kellogg Fox Newsile.

Kui Kiievis ja Euroopa riikides kardetakse, et Trump võib sundida Ukrainat rahu eest Venemaale suuri järeleandmisi tegema, siis Kellogg lükkas sellised mured ümber, kui ütles: "Inimesed peavad aru saama, ta ei ürita Putinile ega venelastele midagi anda; ta üritab tegelikult päästa Ukrainat ja päästa nende suveräänsust."

Ta tunnistas siiski, et sõjategevuse peatamine saab olema raske.

Trump, kes on korduvalt kiidelnud oma heade suhetega Vene liidri Putiniga, tõotas valimiskampaania ajal lõpetada sõja ühe päeva jooksul pärast ametisseastumist, kuid ei selgitanud, kuidas ta seda teeb, märkis The Times. Teisipäeval Floridas oma Mar-a-Lago residentsis rääkides teatas ta aga enda kehtestatud tähtaja olulisest pikendamisest.

"Loodan, et mul on kuus kuud. Ei, ma arvan, ma loodan, et ammu enne kuut kuud," ütles Trump. Ta ütles ka, et tunneb kaasa Putini murele NATO pärast – kommentaar, mis kujutas endast olulist muutust võrreldes Bideni administratsiooni hoiakuga sõja suhtes, tõdes The Times.

"Suur osa probleemist on selles, et Venemaa – palju-palju aastaid, juba ammu enne Putinit – ütles, et NATO-t ei tohiks kunagi Ukrainaga siduda. Nüüd on nad seda öelnud. See on justkui kivisse raiutud," rääkis Trump. "Ja mingil ajal ütles Biden: "Ei. Nad peaksid saama NATO-ga liituda." Noh, siis on Venemaal keegi otse nende ukse ees ja ma saan aru nende tunnetest," jätkas Trump.

NATO on öelnud, et Ukrainale pakutakse mingil hetkel tulevikus võimalust liituda lääne sõjalise liiduga, kuid ei ole kindlat ajakava andnud. Ukraina näeb NATO liikmestaatust oma julgeoleku peamise garantiina.

Putin on toonud Ukrainasse sissetungi ühe peamise ettekäändena NATO laienemisega kaasneva väidetava ohu Venemaa julgeolekule.

The Times viitas Moskva anonüümsetele ametnikele, kes ei näe väljavaateid peatsele rahule. "Presidendile meeldib sõdida... Miks peatuda poolel teel, kui saate [Ukraina] lõpuni suruda?" ütles üks presidendi administratsioonile lähedane ametnik opositsiooni veebisaidile Meduza.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski osales neljapäeval koos Ukraina lääneliitlastega Saksamaal asuvas USA õhuväebaasis Ramsteinis toetusgrupi viimasel kohtumisel enne Trumpi naasmist Valgesse Majja.

"On selge, et Euroopa ja kogu maailma jaoks algab uus peatükk vaid 11 päeva pärast," ütles Zelenski Trumpi eelseisvale ametisseastumisele viidates. "Peame veelgi rohkem koostööd tegema, rohkem üksteisele lootma ja koos suuremaid tulemusi saavutama."

USA ametist lahkuv kaitseminister Lloyd Austin kasutas kohtumist, et kuulutada välja uus 500 miljoni dollari suurune sõjalise abi pakett Kiievile. "Kogu koalitsiooni jaoks on väga oluline jätkata sõjalise abi andmist. Nüüd on USA seda pingutust juhtinud ja loodetavasti jätkab seda, sest see pole veel lõppenud, "sõnas ta.

FT: Euroopas vaadatakse Trumpi otsust lootusrikkalt

Euroopa riikides nähakse Trumpi otsuses loobuda 24 tunni tähtajast Ukraina sõja peatamisel lootustandvat märki, et tema administratsioon ei loobu kohe Kiievi toetamisest, kirjutas väljaanne Financial Times (FT) neljapäeval.

Kaks Euroopa ametnikku ütlesid Financial Timesile, et viimastel nädalatel Trumpi meeskonnaga peetud aruteludest on selgunud, et nad ei ole veel otsustanud, kuidas konflikti lahendada ning et Ukraina toetamine jätkub ka pärast USA presidendi ametisseastumist 20. jaanuaril.

"Tervel [Trumpi] meeskonnal on kinnisideeks jõud ja soov näha tugev välja, nii et nad kalibreerivad nüüd oma lähenemist Ukrainale ümber," ütles üks ametnikest. Ta lisas, et uus administratsioon ei soovi, et nende tegevust Ukrainas hakatakse võrdlema president Joe Bideni ajal toimunud USA vägede katastroofilise lahkumisega Afganistanist.

FT kirjeldas ka, kuidas Euroopa liidrid on Trumpile ja tema meeskonnale selgitanud, et USA jätkuvat sõjalist abi on vaja, et tugevdada Kiievi positsioone rahukõnelustel ja aidata Moskva läbirääkimiste laua taha tuua.

Prantsuse ametnikud ütlesid detsembris, et Ukraina positsiooni tugevdamine lahinguväljal tähendab Venemaa edasitungide peatamist riigi idaosas, sest läbirääkimisi ei peeta, kui Moskva vallutab jätkuvalt uusi territooriume.

Washingtoni jätkuv sõjaline toetus on Ukraina kaitse jaoks ülioluline, isegi kui Euroopa riigid on panustanud Kiievile relvastuse ja olulise rahalise toetusega, märkis FT.

Itaalia peaminister Giorgia Meloni, kes kohtus Trumpiga eelmisel nädalal tema Mar-a-Lagos residentsis, on välistanud, et Washington hülgab Ukraina.

"Ma ei näe ette USA lahkumist," ütles ta neljapäeval pressikonverentsil, lisades, et Trump on näidanud oma suutlikkust ühendada diplomaatia ja heidutus. "Rahu osas võib Trump olla keegi, kes liigub lahenduse poole, kuid ma ei usu, et see tähendab Ukraina hülgamist."

Meloni ütles, et Ukraina peab konflikti lõpetamiseks saama võimaliku diplomaatilise kokkuleppega konkreetsed julgeolekutagatised. "Julgeolekugarantiid on üliolulised, kui me pürgime Ukrainas rahu poole," ütles ta. "Me kõik teame, et Venemaa on minevikus rikkunud lepinguid, millele ta on alla kirjutanud. Ilma turvatagatisteta ei saa me olla kindlad, et see ei kordu."

President Zelenski on püüdnud veenda Washingtoni ja teisi NATO liitlasi kinnitama need julgeolekugarantiid konkreetse ajakavaga tema riigi vastuvõtmiseks NATO-sse, kuid nii Biden kui Trump on andnud märku vastumeelsusest sellise sammu toetamisel, nagu ka mõned Euroopa liidrid, sealhulgas Saksamaa kantsler Olaf Scholz, tõdes FT.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron on vahepeal teinud ettepaneku saata Ukrainasse Euroopa vägesid tagamaks, et Venemaa enam ei ründaks, aga sellel ideel puudub ka Euroopas üksmeelne toetus.

Lääne ametnikud, sealhulgas NATO peasekretär Mark Rutte, on püüdnud rõhutada, kui oluline on Trumpi lähenemine "rahu läbi jõu" Ukrainas ja Kiievi lüüasaamise vältimine, kuna see julgustaks Putinit ja tema liitlasi Hiinas, Iraanis ja Põhja-Koreas edasistele tegudele.

"Meil ei saa lubada olukorda, kus [Põhja-Korea liider] Kim Jong Un ja Venemaa liider ja [Hiina president] Xi Jinping ja Iraan ärplevad, sest me jõudsime kokkuleppele, mis ei ole hea Ukrainale ning on pikemas perspektiivis ka tõsine julgeolekuoht mitte ainult Euroopale, vaid ka USA-le," ütles Rutte detsembris FT-le.