Rinkevics vaatas hiljuti läbi relvajõudude aruande, mis esitati presidendi sõjanõukogule. "On täiesti selge, et isegi kui me peame 3,5 protsenti SKT-st [kaitseks] paljuks, ei piisa sellest, et arendada oma võimekust NATO-s. Peame töötama selle nimel, et see eelarve kasvaks, kaitsekulutused kasvaksid," ütles president ajakirjanikele.

"Tegelikult peaksime rääkima pluss-miinus neljast protsendist SKT-st, võib-olla mitte sel või järgmisel aastal, vaid tulevikus," ütles president ja lisas, et tööd on veel palju.

President kinnitas, et jätkab nendes küsimustes koostööd valitsuse ja riigi julgeolekunõukoguga. Juunis toimub NATO tippkohtumine, kus arutatakse alliansi üldist kulutustepoliitikat.

Küsimusele, kas otsus, et Läti peaks suurendama kaitseinvesteeringuid, on seotud äsja USA presidendiks valitud Donald Trumpi ütlemistega, vastas president, et on sellest ka varem rääkinud. Trump ütles teisipäeval, et NATO riigid peaksid tõstma oma kaitsekulutused viie protsendini SKT-st.

"Ma vaataks seda ikkagi meie enda julgeoleku ja kaitsega seoses, aga paratamatult on liitlaste kontekstis oluline ka USA seisukoht," ütles Rinkevics.

Peaminister Silina märkis, et valitsus on julgeolekule lisavahendeid juba eraldanud ning et kaitseeraldiste osakaal kasvab iga aastaga. "Neli protsenti SKT-st on näitaja, mille poole võime püüelda, kuid peamine on oma vajaduste hindamine," sõnas Silina ja lisas, et Läti julgeoleku tugevdamiseks tehakse kõik, mis võimalik.

Silina rõhutas, et konkreetsest protsendist SKT-st on olulisem see, et "me kaitseme oma riiki, teeme selleks kõik vajaliku."

"Praegu on kaitsetoodete pakkumine maailmas üsna napp, seega oleme huvitatud oma kaitsetööstuse arendamisest," ütles Silina ja märkis, et edasiminek on küll olemas, kuid kogu sortimenti ei ole võimalik Lätis ega edaspidi ka Baltimaades ja võib-olla isegi Skandinaavia piirkonnas toota.