Uued riiklikud tervisesoovitused: väikelaps ei peaks üldse suhkrut sööma
Tervise arengu instituudi (TAI) uued riiklikud soovitused toovad välja, et mesi pole soovitatav, kartulit peaks sööma ilma kooreta ja alkoholi puhul ei ole olemas tervisele ohutut tarbimistaset. Alla kaheaastastele lastele ei peaks juhiste järgi üldse lisatud suhkruga toite andma ning neid ei tohiks ka ekraanide ette lubada.
TAI avaldas uuendatud Eesti riiklikud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused, kus on muudetud magusasöömise soovitusi.
Nimelt näeb TAI ette, et alla kaheaastastele lastele ei peaks üldse lisatud suhkruid ega neid sisaldavaid toite andma. Ennekõike peetakse silmas suhkrut, komme ja muid maiustusi, küpsetisi ning magusaid jooke.
Kolme- kuni kuueaastased võivad süüa, kuid ei peaks sööma päevas üle kahe šokolaadikommi või ühe kohukese, kuid sel juhul on eeldus, et teisi magusaid ega soolaseid näkse ega magustatud piimatooteid ei sööda. Alates 11. eluaastast võib päeva jooksul süüa maksimaalselt näiteks neli küpsist, kolm šokolaadikommi või juua 400 ml magustatud jooki.
TAI toitumise ja liikumise osakonna ekspert, soovituste uuendamise töörühma juht Tagli Pitsi ütles ERR-ile, et võrreldes 2015. aasta soovitustega suurenes näiteks pähkleid puudutav info: varem peeti mõistlikuks süüa neid üks-kaks supilusikatäit päevas, kuid nüüd on kogust suurendatud kahe-kolme supilusikatäieni.
Puuviljade, köögiviljade ja marjade puhul ei too TAI enam välja vahemikku, kui palju neid peaks sööma, vaid üksnes alampiiri, sest üldjuhul on need, eriti just köögiviljad, üsna energiavaesed ja neid võib süüa rohkem.
Mooside ja mee puhul on aga seisukoht rangem.
"Päris nii ei ole, et neid üldse ei tohi süüa. Need on kõik sellised lisatud suhkrutega tooted, mis võiks olla alla kaheaastastele lastele keelatud, aga sealt edasi tuleb olla hästi mõõdukas. Seal ongi eelkõige ühelt poolt seesama lisatud suhkur, mille tarbimist tasuks vähendada, et selle mõju tervisele oleks väiksem, aga teiselt poolt ka see, et kui on tegemist toodetega, kus on palju suhkrut sees, siis neid on tugevalt töödeldud ja kuumutatud," selgitas Pitsi.
Ta lisas, et selliste toitude vitamiinide ja mineraalide sisaldus on väga väike, kuid samas annavad nad energiat. Marjade sissetegemise asemel soovitas ta need sügavkülma panna.
Mee lisamist mittesoovitatavate toitude hulka põhjendas Pitsi sellega, et tänapäeval loetakse ka mett mõiste "vabad suhkrud" alla.
"Euroopa toiduohutusamet on ära klassifitseerinud, mis on nii-öelda looduslik. Ehk kuigi mesi ja mahlad ning neist tehtud siirup oleks oma olemuselt looduslikud, aga nad loetakse vabade suhkrute alla eelkõige sellepärast, et nende mõju veresuhkru tõusule ja on tõestatud, et see pole tervisele väga kasulik. Pigem olla nende toodete tarbimisega tagasihoidlik," lausus toitumisekspert.
TAI soovitab toitumist parandada järk-järgult
Küsimusele, kas liiga askeetlikel toitumissoovitustel ei või olla vastupidist mõju, sest inimene näeb, et ei suuda sellistest juhistest nagunii kinni pidada ja lööb neile käega, vastas Pitsi, et neid tuleks püüda järgida järk-järgult.
"See ei tähenda seda, et kohe homme muudan kogu oma toidulauda, vaid vaatan otsa, et mis on need asjad, millega saaksin hakkama. Kas saad oma karastusjoogi ja mahla asendada veega? Kas saad panna natuke rohkem köögivilju ja marju oma lauale? Kas saad natuke vähendada viinerite ja sinkide kogust," loetles ta võimalusi.
Pitsi lisas, et kooki tehes võiks suure plaaditäie asemel piirduda väiksema kogusega ning ka retseptis muudatusi teha, näiteks suhkrukogust vähendada, osa jahust kaerahelvestega asendada või sinna pähkleid lisada.
Ta märkis, et astmeline üleminek ei tundu nii katastroofiline ning kedagi ei saa sundida TAI juhiseid järgima, aga kui seda teha, on kindlasti tagatud parem tervis ja seda pikemaajaliselt.
TAI toitumissoovitustes on halvas nimekirjas ka majonees, kuigi see koosneb valdavalt õlist ja munast, mis mõlemad sobivad mõõdukas koguses tarvitamiseks. Pitsi põhjendas seda asjaoluga, et üldiselt on majoneesid tööstuslikult toodetud, mistõttu neid loetakse ülitöödeldud toitude alla, kus võib olla rohkelt lisaaineid.
Kui varem on räägitud sellest, et kartulit on kasulik koorega süüa, siis värsked juhised näevad ette, et kartul peaks olema kooritud.
"See on pigem mikrobioloogilise reostuse vältimiseks. Võib-olla ka see, et nii mõnigi kord on kartul natuke roheliseks läinud, siis õnnestub ka solaniini kihti sealt natuke vähemaks võtta," ütles Pitsi.
Samal ajal ei kehti välitimissoovitus friikartulitele. Põhjuseks ütles Pitsi, et kartulid on ühes grupis ja oluline on ka valmistusviis, näiteks kuumaõhufritüüris saab neid ilma rasvata valmistada. Kui aga süüa sada grammi friteeritud friikartuleid, siis on päevane rasvaportsjon peaaegu kätte saadud.
Pitsi rõhutas, et friikartuleid otseselt ei keelata, aga neid süües tuleks vaadata, et ka teistest toidugruppidest vajalik kätte saada ning friikartulite tarvitamisega siiski ettevaatlik olla.
Üle 55-aastastele soovitatakse lõunauinakut
Liha tarbimise soovitused ei muutunud: seda tasub endiselt süüa võimalikult vähe ja harva. Täiendusena juhib TAI aga tähelepanu, et selliste toodete tarbimisel tuleks eelistada kõrgema lihasisaldusega ning väiksema küllastunud rasvhapete ja soolasisaldusega tooteid. Sama soovitus kehtib ka kalatoodete tarbimisel.
"Jätkuvalt rõhutame, et tervise mõttes on vaja vähendada eelkõige punase liha ja lihatoodete tarvitamist. Teiselt poolt ka see, kuna järjest rohkem püüavad soovitused arvestada ka keskkonna kestlikkusega, siis seda arvesse võttes on antud meie punase liha soovitused, aga arvestame kindlasti sellega, et teiselt poolt inimese tervis ei kannataks, sest punane liha ja lihatooted on ka oluliseks raua- ja valkude allikaks. Alampiirist allapoole ei saa me jällegi seda soovitust anda," rääkis Pitsi.
Alkoholi puhul on TAI soovitused resoluutsed. "Ei ole olemas ohutut alkoholi tarvitamistaset," sedastab dokument.
Pitsi märkis, et tegelikult töö alkoholi peatükiga alles käib, sest praegu tuli välja tabelraamat, kuid täiendatud selgitustega soovituste raamat ilmub sellel aastal ja seal on ka alkoholi kohta rohkem infot.
"Seetõttu ei saanud me tuua väga õigeid numbreid välja, mis võiksid jääda, aga kindlasti on seal kaks sõnumit: ei ole tervise mõttes olemas ohutut alkoholi tarvitamistaset ja alkoholi peavad kindlasti vältima alaealised, rasedad ja imetavad naised," ütles TAI esindaja.
Instituut tõi välja ka soovitused ekraaniaja kohta, mille järgi tuleks istuva töö tegijal teha vähemalt kord tunnis sirutus- ja venituspause ning silmad ekraanilt tõsta.
"See on hästi oluline. Liikumine peaks olema regulaarne, mis ei tähenda seda, et ma võib-olla saan oma liikumissoovituse täis, kui ma nädal aega istun ja siis lähen jõusaali nädalavahetusel. Tahaksime, et see soovitus oleks jagatud suhteliselt ühtlaselt nädala peale, et igapäevaselt oleks vähemalt mingisugune tempokam jalutamine ja kogu nädala peale võiks jääda umbes 150–300 minutit mõõduka või 75–150 minutit tugeva intensiivsusega tegevusi," lausus Pitsi.
Soovitustes on välja toodud, et üle 55-aastased inimesed võiksid teha päeval pooletunnise uinaku. Pitsi märkis, et see on kõigest soovitus ehk tööandjalt seda võimalust siiski nõuda ei saa. Laste päevaune kohta toob TAI välja, et kolme- kuni viieaastaste puhul tuleb lähtuda lapse individuaalsetest vajadustest.
Kuni kaheaastastel lastel tuleks TAI hinnangul ekraaniaega täielikult vältida. Silmas peetakse ükskõik millist ekraani ehk nii mobiiltelefoni, televiisorit, arvutit, tahvelarvutit või muud sellist. Alatest teisest eluaastast kuni koolini on maksimaalne soovitus kuni 60 minutit päevas, kuid vähem on alati parem.
Eesti taasiseseisvumisaja esimesed toitumissoovitused ilmusid 1995. aastal. 2006. ja 2015. aastal neid täiendati ja lisandusid ka toidu- , liikumis- ja ekraaniajasoovitused. Värskelt avaldatud soovitusse on esmakordselt lisatud soovitused ka uneajale.
2024. aasta toitumissoovitused on kõikides Põhjamaades ja Balti riikides ühised ja põhinevad nagu varemgi Põhjamaade töörühma koostatud soovitustel. Eesti riiklike toidusoovituste väljatöötamisel on aga lisaks Põhjamaade soovitustele muu hulgas arvesse võetud ka Eesti elanike söömisharjumusi, toitude kättesaadavust ja keskkonna kestlikkust. Uuenenud riiklikud liikumissoovitused põhinevad WHO 2020. aasta juhistel.
Toimetaja: Karin Koppel