"Me peame ikkagi arvestama seda, et Eesti on väike turg, ehk igasugune tootmine Eestis on ühiku kohta kallim. Kui me mõtleme, et kui palju sinna kulub inimtööjõudu, kui palju sinna kulub elektrit, siis ühe või paki peale ilmselt kulubki rohkem raha kui mingil suurel Saksa tehasel," ütles Realo.

"Teine osa on ikkagi see, et me ju oleme sellises keskkonnas, kus me oleme. Me oleme üle elanud neid energia uperpalle, mis siin on eraisikud tagajalgadele ajanud. Mis me siis räägime veel suurest tootmisest," lisas ta.

"Aga kolmandana muidugi nüüd, kus ma olen kaubandusest väljas, ma võin teile ka väikse saladuse öelda, et seal on taga ka kindlasti see, et kui sul müügi mahud langevad tükiliselt, siis mingi aja kaupmees, ikkagi selleks, et ära katta oma rendid ja muud kulud, püüab hinna marginaali tõusuga kompenseerida seda puudujäävat kasumit. See on paratamatus, sest inimesed tahavad palka, masinat tahavad elektrit, uksed peavad kinni-lahti käima," lausus Realo.

Realo sõnul ei saa aru, kuidas saab Eestis saab olla nii palju poode. "Kõik, mis selle juures mind alati hämmastab on see, et meil on ikkagi tohutus koguses poode. Konkurentsi mõttes meil ju võiks olla tohutu konkurents, aga ilmselt osa sellest hinnatasemest tulenebki sellest, et neid uksi on liiga palju ja nendest ustest käib läbi vähe inimesi per üks koht. See teatud määral tingib selle vajaduse hoida marginaali kuskil tasemel," rääkis Realo.

Saatejuht Marko Reikop küsis Realolt, kas Eesti kaupmehed on ahned ja panevad liiga palju hinnale juurde.

"Ei, ma ei usu seda. Ma arvan, et see ei ole eesmärk, et tohutult hinda juurde panna. Ma arvan, et lihtsalt kulud on iga müüdud eseme või toote kohta keskmiselt kõrgemad kui mujal, suuremates riikides," vastas Realo.