Pikkade tundidega päevakava rakendatakse põhikoolides tõesti üha enam, sõnas haridusministeeriumi kommunikatsioonijuht Elo Eesmäe.

"Ei nimetaks seda päris trendiks või moenähtuseks, pigem lahenduseks, mis võimaldab senisest 45-minutiliste tundidega päevakavas oluliselt paremini rakendada nüüdisaegset õpikäsitust," sõnas Eesmäe.

Haridusministeeriumi hinnangul on pikkade tundide suurim kasu on see, et targa õpetaja-poolse juhendamise kaudu saab arendada keskendumis- ja süvenemisvõimet, mis on praegusel digiajastul ülioluline.

"Lisaks võimaldab pikem tund paremini lõimida eri aineid ja teemasid, mitmekesistada õppimist tegevustega klassiruumist väljaspool ja kutsuda külalisi. Ka uurimuslik ja avastusõpe ning pööratud klassiruumi metoodika on pikema tunni ajal paremini rakendatavad," rääkis Eesmäe.

Pikem tund on Eesmäe sõnul ka rahulikum ning annab nii võimaluse õpetajale ja õpilasele rohkem omavahel suhelda.

Pikad tunnid on koolile ja õpetajale kindlasti ka väljakutse.

"Tundi ei saa üles ehitada endisel moel: lisaks tavapärasele teemakäsitusele peab pikem tund olema mitmekesine ja sisaldama iseseisvat ning aktiivsemat grupitööd, suhtlemist ja liikumist," rääkis Eesmäe.

Õpilasi rõõmustab kergem koolikott

Haridusministeeriumi küsitluste järgi on õpilaste sõnul pikal tunnil veel kaks kasutegurit.

"Kui ühes koolipäevas on tänu pikkadele tundidele vaid kolm-neli eri tundi ja laps ei pea tegema pidevaid kiireid sisse- ja väljalülitusi eri teemadesse ja suhetesse eri õpetajatega, siis väheneb kooliväsimus ja kasvab õpirõõm. Samuti kergeneb koolikott," sõnas Eesmäe.

Koolide õppekorraldus võibki paindlik olla, ütles Tallinna haridusameti hariduskorralduse osakonna juhataja Krista Keedus.

"Oluline on lähtuda põhikooli riiklikus õppekavas toodud tundide kogumahust ning nädalakoormusest. Nii on päris mitmed koolid üle läinud mitte ainult 75-minutilistele tundidele, vaid kasutatakse ka teisi formaate," rääkis Keedus.

Pikemaid tunde kasutavad Tallinnas näiteks Pelgulinna gümnaasium, Tallinna kunstigümnaasium ja Kuristiku gümnaasium.

"Mahtra põhikoolis on aga paaristunnid, kus sama tund kestab kaks korda 45 minutit järjest, ent vahel on väike paus. Selline lähenemine, kus samad tunnid on järjest, aga vahel on paus, sobib ka HEV-õpilastele, kes vajavad vahepeal puhkust rohkem," rääkis Keedus.

Ka Keeduse sõnul on pikemad tunnid lastelt ja lastevanematelt saanud pigem positiivset tagasisidet, sest koduseid töid on vähem ja koolikott kergem.

"Õpetajale võib see olla pisut rohkem väljakutseid pakkuv, sest tund peab olema aktiivne, õppija aktiivse kaasamise põhimõttel üles ehitatud. Samas lihtsustab see tunni sissejuhatamist ja kokkuvõtet ning annab rohkem võimalusi eri formaate kasutada," rääkis Keedus.

Direktor: aitame õpetajal pikki tunde anda

Tallinna kunstigümnaasium kasutab pikki tunde üle kooli, nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis.

"Meie teeme neid juba kaheksa aastat ja selle aja jooksul olme katsetanud ja pikkusi muutunud: on olnud 80 minutit, 70 minutit ja nüüd oleme jäänud 75 minuti peale," rääkis kooli direktor Mari-Liis Sults.

Gümnaasiumil on kõik tunnid 75 minutit pikad, põhikoolil tunnipikkus päeva jooksul vaheldub, sõnas Sults. Tunnipikkuste vaheldus tagab Sultsi sõnul selle, et noorem õpilane ei väsi ära.

"Meil on niimoodi, et meil on esimene tund 75 minutit, siis on 45 minutit, siis on suur vahetund 75 minutit, kui õpilased söövad, siis on üks 75-minutiline, siis on kaks või kolm 45-minutilist tundi," sõnas Sults.

"Põhimõte on selles, et 45-minutiga me ei jõua käia õppekäikudel muuseumites või parkides või mere ääres. Kui õpetaja teeb ka rühmatöid, siis 45 minutist ei piisa. Me oleme ka liikuma kutsuv kool, ja sealne koordinaator õpetab õpetajatele tunnis liikumise nippe, sest õpilane ei saa 75 minutit lihtsalt istuda ja tegeleda ainult ühe tegevusega," rääkis Sults.

"Eks me toetame õpetajaid, kuidas pikki tunde läbi viia. Me teeme seda teadlikult ja kogu aeg," lisas Sults.

See on ka põhjus, miks õpilastel pole väsimust olnud, ütles Sults.

Pikkade tundide liikumispausidest rääkides ütles Sults, et saab teha näiteks jooksuetteütlust. See käib nii, et igal seinal on paber, mille juures seisab õpilane, õpetaja ütleb lause ja õpilane kirjutab selle paberile. Siis liigub edasi järgmise seina juurde.

"Või minnakse korraks klassist välja ja tehakse koridoris harjutusi. Selliseid asju peab tegema, sest pole reaalne, et laps teeb 75 minutit istudes ühte asja," rääkis Sults.