Fitch jättis Eesti riigireitingu A+ tasemele

Reitinguagentuur Fitch kinnitas Eesti pikaajalise riigireitingu senisel tasemel A+, reitingu väljavaade on stabiilne. Riskidena Eesti reitingule toob agentuur välja võimaliku võlakoormuse kasvu, konkurentsivõime vähenemisest tingitud kasvuväljavaate halvenemise ja geopoliitilise olukorra halvenemise.
A+ tasemele langetas Fitch Eesti riigireitingu 2023. aastal, varem oli see tasemel AA-.
Reitingut toetavad tugev riigijuhtimine ja institutsioonid koos kuulumisega Euroopa Liitu ja euroalasse ning jätkuvalt madal võlakoormus ja netolaenuandja positsioon, vahendas rahandusministeerium.
Fitchi hinnangul lõpetas Eesti 2024. aasta kokkuvõttes 0,8-protsendise majanduslangusega. Kehva majandusarengu põhjusena näeb agentuur pandeemia ja Venemaa sõja mõjusid.
Agentuur prognoosib Eesti majanduse kasvu tänavu 1,2 protsendile ja selle kiirenemist tuleval aastal 2,3 protsendile.
Majanduskasvu takistavad prognoosi kohaselt sisendhindade kasv, ülemaailmse ekspordi turuosa vähenemine ja suur sõltuvus puidutööstusest. Võlakoormuse stabiliseerimiseks ja suuremateks kaitsekulutusteks on ette nähtud tulumeetmed aastasse 2026 julgeolekumaksuga. Plaan on ka vähendada 2028. aasta lõpuks halduskulusid ühe protsendi võrra SKP-st.
Fitch prognoosib lõppenud aasta eelarvepuudujäägiks 3 protsenti, mis langeb tuleval aastal 2,6 protsendile. Eelarvepositsiooni riskikohtadena näeb agentuur taas geopoliitilist olukorda ning ebakindlust välisnõudluse ja majanduskasvu taastumise suhtes. Eeldus on, et Eesti jätkab EL eelarvereeglite järgimise ja majanduskasvu edendavate reformide kursil.
Valitsemissektori võlakoormus tõuseb agentuuri prognoosi järgi 2026. aasta lõpuks 26 protsendi SKP-st, mis on siiski oluliselt madalam kui sama reitinguga riikide mediaan 55,1 protsenti.
Inflatsioon kiireneb agentuuri hinnangul käibemaksutõusu ja automaksu toel tänavu 4,8 protsendini ja 2026. aastal aeglustub 3 protsendile.
Eesti pangandussektor on Fitchi hinnangul hästi kapitaliseeritud, likviidne ja kasumlik, viivislaenude osakaal on madal.
Fitchi hinnangul võib reitingu langetamisele viia märkimisväärne võlakoormuse kasv suhtes SKP-sse, tingituna siis kulusurvest või nõrgematest kasvuväljavaadetest. Riskitegurina näeb agentuur keskpika majanduskasvu väljavaate halvenemist nõrgenenud konkurentsivõime tõttu. Lisaks on võimalikuks ohuks geopoliitiliste riskide suurenemine, mis mõjutaks majanduskasvu ja eelarvepoliitikat.
Reitingu tõstmisele võiks viia tugev eelarvepoliitika koos püsiva võlakoormuse vähendamisega keskpikas plaanis ning tugevam majanduskasv.
Toimetaja: Barbara Oja