Tallinn liidab Salme ja Vene kultuurikeskuse ja Katariina kiriku Kultuurikatlaga
Tallinna linnavalitsus plaanib viia Salme kultuurikeskuse, Vene kultuurikeskuse ja Katariina kiriku saali Tallinna Kultuurikatla juhtimise alla, ütles abilinnapea Kaarel Oja.
Kaarel Oja selgitas ERR-ile, et Salme ja Vene kultuurikeskuse ning Katariina kiriku viimine Kultuurikatla juhtimise alla on Tallinna linna üks suurematest reformidest.
"Me oleme aja jooksul päris mitu korda läbi töötanud erinevad variandid linna kultuurikeskuste paremast ühisest toimimisest ja jõudnud sellesse kohta, et me liigume nüüdsest edasi plaaniga viia Tallinna Kultuurikatla juurde ka perspektiivis Salme kultuurikeskuse ja Vene kultuurikeskuse ning ka Katariina kiriku, mis on linna üks päris nõutud etenduse- ja kontserdipaik, mida me oleme kindlasti siiani alakasutanud," rääkis abilinnapea.
"Lahendus on see, et me viime Salme kultuurikeskuse ja Vene kultuurikeskuse Kultuurikatla külge või filiaalideks. Seal on ka juriidiline küsimus või omandivormi küsimus. Kui täna need kultuurikeskused tegutsevad linna allasutustena, siis Kultuurikatel on eraldiseisev sihtasutus – linna poolt asutatud ja ka linna kultuuripoliitika tööriist –, aga see sihtasutuse vorm tundub meile selles lahenduses juriidiliselt kõige sobivam, kõige rohkem paindlikkust andev," selgitas ta.
Oja sõnul on ühendamise põhjus see, et neis paikades võiks toimuda palju rohkem ja värvikamat ja aktiivsemat kultuurielu.
"Seda ootavad ka kultuurikorraldajad. Ehk meie ootus või nägemus on see, et me võiksime korraldada ise vähem, ise vähem sisu luua, aga samal ajal hoida oma kultuurikeskused avatud kõigile teistele korraldajatele ja neile neid saale pakkuda palju enam."
Oja sõnul kaalus linn läbi ka teised Tallinna saalid, kus avalikke üritusi toimub. Ta selgitas, et mida kaugemale kesklinnast ja südalinnast minna, seda rohkem on sealsetes saalides kogukondlikku tegevust olemas. Salme ja Vene kultuurikeskuse ning Katariina kiriku tegutsemisloogika on Oja sõnul aga üksteisele sarnane.
"Selle kolme suure saali, mida Kultuurikatla saalid, Salme kultuurikeskuse suur saal ja Vene kultuurikeskuse Tallinna üks suuremaid saale üheskoos võiksid väljundina korraldajatele pakkuda, toimemehhanism on kõige lähedasem. Seetõttu me liigume täna edasi just selle komplektiga. Lisaks tegelikult see, et need mingis mõttes asuvad lähestikku ja see kõik moodustab loogilise terviku," lisas ta.
Kultuurikatla juhtimine ei muutu
Oja sõnul ei ole Raivo Põldmaa lahkumine Salme kultuurikeskuse juhi kohalt tingimata seotud kultuurikeskuste ühendamisega.
"Otseselt mitte. Minu teada Raivo lahkumine tulenes ka muudest küsimustest. Me oleme Raivoga rääkinud sellest kultuurikeskuste tulevasest liitmisest, sellest mõtteid vahetanud. Aga see, et me jõuame samal ajal kultuurikeskuste ühendamise plaaniga sinnamaale, et julgeme sellest avalikult rääkida ja kavatseme sellega aktiivselt edasi liikuda, juhtus gramm hiljem kui Raivo oli otsustanud Salme kultuurikeskusest lahkuda," ütles abilinnapea.
Kuna kultuuriasutusi jääb ühendamise tulemusel vähemaks, ei ole neile ka direktoreid vaja. Samas ütles Oja, et Kultuurikatla juhtimine jääb samaks, kuid tõenäoliselt on organisatsiooni kasvuga vaja tugevdada ka sealset meeskonda ja inimesi juurde palgata.
"Kultuurikatla juhtimine esimese esimese hooga jääb selliseks nagu on, Kultuurikatla juht jääb ametisse. Lihtsalt tööpõld laieneb ja vastavalt vajadustele kohendame ka Kultuurikatla meeskonda. Aga samal ajal on selge, et loomulikult jäävad inimesed tööle ka nii Salme kultuurikeskusesse kui ka Vene kultuurikeskusesse, et nendel majadel oleksid head peremehed, kes kohalikke olusid tunnevad ja oleksid valmis kohapeal olemas olema," rääkis Oja.
Linn soovib vähendada toetust kultuurikeskustele ja kasvatada nende omatulu.
"Soovime, et järgmise aasta eelarves nende kolme suurema kultuurikeskuse ja ühe lisanduva saali (Katariina kirik) puhul linna panus väheneks. Kui täna on see julgelt üle miljoni euro, siis et järgmisel aastal oleks esimese hooga 20 kuni 25 protsenti väiksem ehk linna toetus väheneb. Aga samal ajal me näeme seda, et omatulusid on kindlasti võimalik kasvatada ka sellises ühises toimimises, et omatulud kasvavad, linna toetus väheneb. Tulevikus võiks see proportsioon olla selline, et nende hoonete heas korras hoidmise ja hästi majandamise ja hea võõrustamise puhul 75 protsenti oleks kaetud omatuludega. Täna on see protsent väiksem," selgitas Oja.
Ühendamise käigus on kavas muuta ka Vene kultuurikeskuse nime, kuid Oja ei öelnud, mis saab uueks nimeks.
Ühendamisprotsess võiks Oja sõnul lõpule jõuda tänavu suvel. "Meil on veel mitmed sisulised nüansid vaja läbi arutada, et mitte teha eos midagi valesti. Aga ma arvan, et suvi on hea aeg. Kui me selliste kultuurikeskuste tegevusloogikat vaatame, siis hooaeg lõpetatakse ära ja suve jooksul, kui majades on vaikne, rahulik, sellel ajal muudatused teha, et uus hooaeg saaks alata juba terviklikult ühes kohas," rääkis ta.
Toimetaja: Merili Nael