Plaan Nõukogude sümboolika hoonetelt eemaldada sündis pärast Ukraina sõja puhkemist ning see jõuti mullu riigikogus seaduse kujul vastugi võtta. Siis aga jättis president Alar Karis selle mitmetimõistetavuse tõttu välja kuulutamata. Sestpeale valitsuses ja riigikogus teemaga enam kusagile jõutud ei ole.

Küll aga kirjutas Tallinna uus võimuliit kevadel oma koalitsioonileppesse, et pealinna hoonetelt tuleb punasümboolika eemaldada.

"Koalitsioonilepingus leppisime kokku, et Tallinna linna omanduses olevatel objektidel Nõukogude sümboolika eemaldatakse. Septembriks on meil täpsem plaan paigas, mida Nõukogude sümboolikaga ette võtta," lausus Tallinna abilinnapea Madle Lippus.

Lippus lisas, et sümboolika eemaldamisega loodetakse lõpule jõuda selle aasta jooksul. "Kui me oleme selles printsiibis kokku leppinud ja ka tegevusplaani välja mõelnud, siis loomulikult tuleb see lihtsalt ära teha," ütles ta.

Kui aga tegemist on eraomandiga, siis linn ei saa omanikku sundida selle välisilmet muutma.

"Eraomandis olevate hoonete tuleviku ja väljanägemise üle otsustamine on peaasjalikult nende omanike kätes. Tallinna linnal plaani mingeid laiemaid ettekirjutusi selles osas teha ei ole," lausus Lippus.

Nii käibki Tallinna puhul jutt vaid kahest hoonest – Vene kultuurikeskusest ja Nõmme linnaosavalitsuse majast –, mis Tallinnale kuuluvad. Nõmme linnaosavalitsuse hoonel on punadekoori vähe, mis teeb lahenduse leidmise kergemaks.

"Soovime Nõmme vappidega asendada need punasümboolika elemendid, mis tänasele linnaosavalitsusele mitte kuidagi ei sobi. Võib-olla see vana (punasümboolika) leiaks väärika asukoha näiteks ajaloomuuseumi juures Maarjamäel," lausus Nõmme linnaosavanem Karmo Kuri.

Kuri sõnul selleks veel muinsuskaitseameti heakskiitu ei ole, aga koostöö käib, kuidas vana dekoor eemaldada ja mis võimalused on uue lisamisel.

"Mina loodaks näha uut lahendust ikkagi enne lund juba," ütles Kuri.

Kuri tunnistas, et arvamusi on olnud palju ja konsensust pole siiani, kuid lõpuks võttis ta otsuse, asi ära teha, isiklikult vastu.

Keerulisem on küsimus Vene kultuurikeskusega, mille fassaadi dekoor kubiseb Nõukogude sümbolitest, kuid kuna hoone kuulub muinsuskaitse alla, tuleb arvestada ka nende nõuetega.

"Eks tuleb aru pidada, et mida me täpselt teeme, selleks et selle hoone välisilme ja olemus säiliks. Selles mõttes terviklikuna, et ta oleks arhitektuurne tervik, aga et see ei sisaldaks okupatsioonisümboleid," lausus Lippus.

Muinsuskaitsega sümbolite eemaldamist veel arutatud ei ole, lisas Lippus.