Vene kultuurikeskuse ümbernimetamise esimese katse tegid 2012. aastal Tallinna volikogu liikmed Juku-Kalle Raid ja Mart Nutt.

"Venelased ei ole kuidagi ära teeninud, et justnimelt nende nimelist kultuurikeskust maksumaksja raha eest peetakse. See võiks olla siis Vähemusrahvuste kultuurikeskus. Aga Savisaar ütles meile üsna viisakalt, et unistage edasi, lollpead!", ütles riigikogu liige Juku-Kalle Raid (E200).

Vene kultuurikeskuse direktor, Harkivist pärit Eduard Toman ütles, et teda panid muutustele mõtlema ukrainlaste keeldumised keskuses esineda.

"Näiteks mul olid juhtumid, kui Tallinna toodi Ukraina kollektiive ja oli mõte tulla siia esinema. Siis nemad loobusid sellest. Üks kollektiiv, kes tuli siia majja, ütles – oi, kui keegi pärast näeb Instagramis missugune nõuka vapp siin, siis meid ei lasta tagasi Ukrainasse," ütles Toman.

Toman ise muudatusi teha ei saa, see on linna pädevus. Tema eelistaks nime Tallinna Rahvuskultuuride Keskus. Keegi temaga selles asjas nõu pole pidanud, ütles keskuse direktor.

Tallinna Vene muuseum asub Pikal tänaval. See moodustab koos Peeter Esimese majaga ühe osakonna linnamuuseumi koosseisust. Idee laiendada muuseumi temaatikat ja muuta ka nime on neli aastat vana, ütles Tallinna linnamuuseumi direktor Heli Nurger.

"Me tahaksime olla ja juba tegelikult oleme platvorm kõigile neile Tallinnas elavatele rahvastele, kes on ühel või teisel ajal Eestisse kolinud ja Tallinna elama asunud," lausus Nurger.

Direktori enda eelistus uue nime osas on Tallinna Rahvaste Muuseum.

Tallinna abilinnapea Kaarel Oja (SDE) on nime teemal rääkinud nii Eduard Tomani kui Heli Nurgeriga. Abilinnapea ütles, et mõlema asutuse sisu on ajakohane ja sellesse linn sekkuma ei pea.

"Lõpuks on töö sisu nende asutuste enda korraldada ja koordineerida. Ma loodan, et linnavalitsus ei lähe oma allasutuste tegevusi sellisel tasandil ette kirjutama," sõnas Oja (SDE).