Rongipeatuste ilmastikukindlaks ehitamine läheb üle kivide ja kändude
Rongipeatustes olevate varjualuste ilmastikukindlaks muutmine läheb üle kivide ja kändude. Kui Eesti Raudtee lootis, et jaanuaris valmis saanud Kaarepere jaam on esimene, kus reisija pääseb sajuse ilma korral rongi kuiva nahaga, siis nüüd on selgunud, et selleks on vaja äsja püsti pandud varjualune ringi ehitada.
Rongireisijatel tuli aastaid trotsida vihma ja tuult, sest perroonil polnud kuhugi varju minna. Pärast aastate pikkust nurinat otsustas Eesti Raudtee rajada 2023 aasta lõpus perroonidele varjualused, kuid õigepea selgus, et kuiva nahaga rongile pääsemine sõltub tuulesuunast, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Eks ta siit ülevalt äärte vahelt tuiskab, siin oli vahepeal näha, kui oli lumesadu suur, et siis tuisuga, mis need nõrgad kohad on siin, et vahed on sees muidu. Aga otse, jah, vihma ei saja peale," ütles rongireisija Raul.
Probleemi oleks pidanud lahendama üks lisaliist. Selle paigaldamisest on saanud aga tõeliselt keeruline ettevõtmine ja pilootlahendusena rajatud Kaarepere jaama varjualune tuleb kohati kuni vundamendini ringi ehitada.
"Valesti läks peamiselt see, et palusime eeskujuks võtta siin olevad platvormid, aga alltöövõtja tegi omast tarkusest esialgu. Aga selle probleemi me lahendame," ütles Eesti Raudtee rajatiste ehitusosakonna juht Andro Mikkor.
Ooteplatvormide lahenduse autori Ra Luhse sõnul loodeti alguses, et lahendus on lihtsam, aga nüüd läheb käiku keerulisem variant.
"Ma arvan, et selle asja saab päris ilusasti korda. Tekitame sinna lihtsalt ühe lisaääre, katuse ülekatte, jätame sinna õhutuspilu sisse ja pikendame seal alumise klaasi niimoodi, et sealt seda vihma enam sisse ei tule. See on kõik selline rätsepatöö, vaja täpsed kujundid välja lõigata, liistud teha. kuna see ongi käsitöö, siis see võtab aega ja vajab täpset mõõdistamist," sõnas Luhse.
Kaarepere jaama ümberehitus koos tunneli rajamisega läks maksma ligi 2,4 miljonit eurot, sest ohutuse tagamiseks tuli ette võtta kapitaalsed ümberehitustööd.
"Tulenevalt uutest ooteplatvormide standardist on see teede vaheline platvorm laiem ja ka ohutusala on laiem. Kui tavapärastel platvormidel nagu siin Laagris praegu on see kollane joon poole meetri kaugusel servast, siis seal kohtades, kus rong sõidab 160, on punane joon ja 1,5 m kaugusel platvormi servast," rääkis Andro Mikkor.
Sõidukiiruse tõus 160 kilomeetrini tunnis tähendab, et jalakäijate jaoks rajatakse kas tõkkepuudega varustatud ülekäigukohad või pääseb teisele poole rööpaid tunneli kaudu. Sel aastal uuendatakse Tallinna-Tartu trassile jäävad jaamad, edaspidi ka Narva suuna peatused.
Toimetaja: Aleksander Krjukov