Politsei koondab patrulle ülekäiguradade juurde korda pidama

Politsei hakkab ohtlike ülekäiguradade juures senisest rohkem jalakäijate turvalisust valvama ning ressurss selleks võetakse kiirust mõõtvate politseinike arvelt, ütles politsei- ja piirivalveameti liiklusjärelevalve juht Taavi Kirss. Samuti jälgitakse vähem elektritõukside kasutust.
Kirss rääkis ERR-ile, et varasemate aastate andmetele tuginedes võib igal sügisel eeldada, et sügis- ja talvekuudel hakkab inimkannatanuga liiklusõnnetuste üldarv järk-järgult vähenema, kuid samal ajal näitab politsei kogemus, et jalakäijaõnnetuste arv pimedama aja saabudes suureneb.
"Kuna elektriliste tõukerataste hooaeg on selleks aastaks läbi saamas, aga jalakäijaõnnetuste tipphooaeg on alanud, otsustas politsei liiklusjärelevalve fookust muuta ja hakata sellest nädalast pöörama rohkem tähelepanu jalakäijate ohutusele," ütles Kirss.
"Fookus ei tähenda seda, et me muude aspektide osas järelevalvet ei teeks. Fookus tähendab seda, et politseinikud tuvastavad oma piirkonna jalakäijate jaoks ohtlikumaid kohti ja planeerivad sinna rohkem liiklusjärelevalvet. Sealhulgas arvestatakse www.liiklustalgud.ee kaardile kantud infot," rääkis Kirss. See tähendab, et politsei jälgib hoolikamalt seda, et jalakäijale antaks ülekäigurajal teed, peatab keelava fooritulega ülekäigurajale sōitja ning tegeleb pimedas valgustamata jalakäijatega. "Politseinikud keskenduvad neile olukordadele, mida sel hetkel märgatakse," lausus Kirss.
"Kindlasti tuleb osa suuremale tähelepanule kuluvast ressursist muude tegevuste arvelt – nagu öeldud, vabaneb ressurssi näiteks tõuksidega tegelemisest. Kuid vajaduse korral vähendame me ajutiselt ka näiteks rahunemispeatuste, abipolitseinike kiiruskontrollide mahtu, et sealt rohkem tööaega just jalakäijate turvalisusse suunata," sõnas Kirss.
"Kahjuks ei saa panna politseinikke iga ülekäiguraja juurde"
"Kahjuks ei saa me täita ootust, et iga ülekäiguraja juures saavad olema politseinikud, nagu näiteks kooli alguse ajal – see pole lihtsalt võimalik. See, mida tehakse, on olemuselt ikka tavapärane liiklusjärelevalve – politseinikud jälgivad ümberringi toimuvat ja kui on sekkumist vajav olukord, siis sekkutakse," rõhutas ta.
Kirss märkis, et politsei peamine eesmärk on keskenduda sõidukijuhtidele, kui tugevamale ja jalakäijatele suuremat ohtu kujutavale osapoolele. "Autodega seonduvad riskid praegusel ajal on jalakäijale tee mitteandmine reguleerimata ülekäigurajal ja pöördel ning liigne kiirus ülekäiguraja ja koolitee teeületuskoha vahetus läheduses. Jalakäijate, ratturite ja kergliikurite puhul vaatame, et nad oleksid nähtavad," ütles Kirss.
Ta ütles, et konkreetseid tegevusi planeerivad kõik politseijaoskonnad ja liikluse üksused ise. "Teostame seda kõike sarnaselt eelnenud kergliikurite opiga. Tegevused tehakse patrullidega, aga ka suuremate reididena. Seda tehes keskendume liiklus 2.0 põhimõtetele: täpsemalt sihistatud koht, ennetav ja nähtav tegevus, riskiisikute märkamine, menetlus otsustatakse vastavalt olukorrale ja ohule," rääkis Kirss.
Kirss selgitas, et autojuhtide vaates tähendab see eelkõige jalakäijale tee andmise kohustuse täitmise jälgimist – näiteks autojuht peab peatuma, kui tema kõrvalrajal või vastassuunas on sõiduk peatunud reguleerimata ülekäiguraja ees ja seda isegi siis, kui ta jalakäijat või jalgratturit ise ei näe. Samuti tuleb enne ülekäigurada vähendada sõidukiirust.
"Piirkiirus ei pruugi praegusel ajal olla enam sugugi ohutu ja sõita tuleks seda aeglasemalt, mida halvem on nähtavus ja libedam tee," märkis Kirss.
Jalakäija peab tegema end nähtavaks
"Jalakäijate vaates jälgime seda, kas jalakäijad on panustanud enese nähtavaks tegemisse – kas kasutatakse helkurit, kas veendutakse enne teele astumist selle ohutuses jms," lisas ta.
Kirss pani jalakäijatele südamele, et kui autojuht neid viimasel hetkel märkab ja tahab teed anda, ei pruugi see füüsiliselt võimalik olla. "Isegi kui tänav on valgustatud, tasub meeles pidada, et tänavavalgustuse valgus langeb ülevalt poolt. See teeb jalakäija jaoks olemise küll valgeks, aga tumedasse riietunud jalakäijast joonistab autojuhi jaoks välja vaid õrnad piirjooned. Samuti tekitab jalakäijates petliku turvatunde see, et autode esituled ja auto on jalakäijale hästi näha, kuid see ei tähenda automaatselt, et jalakäija ka autojuhi jaoks nähtav on. Eriti maanteel sulandub ilma helkurita jalakäija täielikult ümbrusesse ja lähituledega sõitva auto juht näeb jalakäijat murdosa sekundit enne kohakuti jõudmist," rääkis Kirss.
"Jalakäijana näed sa ümbrust kindlasti palju paremini kui autojuht ja isegi, kui sul on tee ületamisel või ka muus olukorras eesõigus, siis ei tasu oma eesõigust nui neljaks taga ajada, sest teine liikleja ei ole võib-olla sind märganud ega oska sinuga arvestada. Autojuht ei pruugi olla pahatahtlik – ta lihtsalt ei näe sind," rõhutas Kirss.
Politsei tänavu kogutud statistika järgi on kõigist liiklusõnnetuste põhjustajatest 67 protsenti autojuhid, 14 protsenti jalakäijad ja neli protsenti jalgratturid. Alaealistest liiklusõnnetuse põhjustajaid on tänavu olnud kaheksa protsenti, eakaid 22 protsenti.
Võrreldes eelmise aastaga on tänavu aasta algusest kuni 12. novembrini juhtunud Eestis jalakäijatega kümme protsenti rohkem liiklusõnnetusi kui mullu, kokku 227. Kui hukkunuid on seni olnud kuue võrra eelmisest aastast vähem, siis vigastada on saanud 221 jalakäijat ehk 12 protsenti rohkem kui mullu.
Toimetaja: Aleksander Krjukov









