ERR Ukrainas: ukrainlastel on puudus sõjameedikutest
Ukrainas on sõjameedikutest puudus ja välihaiglad on Venemaa jaoks sihtmärgid. Siiski on ka hetki, kus sõjameedikud saavad hinge tõmmata.
Sõjas relv peab laskma, droon lendama, mürsk plahvatama ja sõjameedik opereerima. Aga ei ole midagi ilusamat, kui tühi välihaigla operatsiooniruum.
"Vahel ei ole meil terve päev mahti, et teed juua; teinekord ootame terve päeva, seame asju korda," ütles sõjameedik Serhii.
Serhii lõpetas sõjameditsiini akadeemia juba täiemahulise sõja ajal. Tema kolleegid Juri ja Serhii olid tavalised tsiviilarstid, Juri on anestesioloog, Serhii – onkokirurg.
"Peamiselt saavad meie sõdurid haavata miinide tõttu, mida viskavad FPV-droonid. Need on tavaliselt rebimishaavad. Mõnikord killud murduvad ka konte," lausus Juri.
"Vaid korra on sõdur surnud meil laual. Kõik teised said vajalikku abi ning liikusid järgmisesse evakuatsioonietappi, ravile," ütles Serhii.
Intervjuu arstidega tuli katkestada, positsioonilt toodi haavatud sõdur. Koos kahe relvavennaga püüdis ta evakueerida kaht teist haavatut, kuid neid hakkasid jahtima Vene FPV-droonid.
"Kukkus üks miin, siis teine. Jooksime põõsasse. Kogu meie grupp sai haavata. Meie ülesanne oli inimesi evakueerida," rääkis Valeri.
"Üks miin kukkus meie vahele, siis teine. Tunne oli nagu mind löödi haamriga õlga. Vaatasin, aga verd ei näinud," lisas ta.
Haavale vaatamata õnnestus Valeril oma relvavennad evakueerida. Tema haava peetakse kergeks. Tal vedas, et sai õigel ajal välihaiglasse. NATO kiire evakueerimissüsteem siin ei tööta.
"Juhtub ka, et sõdurid surevad juba teel siia. Kui evakuatsioon venib olukorras, kus vaenlane ei lase evakueerida, siis sõdurid surevad," lausus Serhii.
"Kui NATO selle süsteemi kasutusele võttis, said nad kontrolli taeva üle. Nad võisid lihtsalt saata helikopteri, et haavatu evakueerida. Meil seda võimalust ei ole. Evakuatsioon toimub maismaatranspordi abil ja taevast kontrollib hoopis vaenlane," rääkis Serhii.
Sellised stabiliseerimispunktid või sõjakeeles stabikud on ka vaenlase prioriteetsed sihtmärgid.
"Kui unustada humaansus ja vaadata sõjaloogika nurga alt, siis inimene on ressurss. Kogenud sõdurid on armee jaoks väärtuslikumad kui vastmobiliseeritud. Nad on tuleristseid läbi teinud," ütles Serhii.
Sõjameedikud on samuti ressurss.
"Sõjameedikuid, sealhulgas arste, ei ole kunagi piisavalt. Nad on ressurss, mida on väga raske juurde saada," nentis Serhii.
Kuidas tsiviilarstist saab sõjaarst?
"Mitte keegi ei ole sõjaks valmis. Kas keegi sünnib sõdurina? Kõik sünnivad teise, rahumeelse elukutsega inimesena. Sõduriks saavad nad siis, kui seda vaja on. Arstid samuti," ütles Serhii.
"Nende saatus sõltub meie tööst. Võib-olla see on liialdades öeldud, aga meie töö ongi saatus," lausus Juri.
Toimetaja: Marko Tooming