"Otsus lõpetada tulemusstipendiumite maksmiseks toetuse eraldamine kõrgkoolidele on seotud sellega, et riigi majandusolukorra tõttu oli vaja riigieelarvet kärpida. Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala tegevuskulusid ja toetusi kärbiti 2025. aasta eelarves 36,4 miljoni euro võrra, millest 10,1 miljonit eurot moodustas kõrghariduse valdkonna kärbe," sõnas kõrgharidusvaldkonna juht Kristi Raudmäe.

Tulemusstipendiumide eelarve oli varasematel aastatel 2,4 miljonit eurot ja stipendiumi saajaid 2400 ehk ligikaudu kuus protsenti üliõpilastest.

Raudmäe ütles, et Eesti on kõigi toetuste maksmisel liikumas vajaduspõhisuse suunas ja see põhimõte kehtib ka õppetoetuste puhul – prioriteet on vajaduspõhised õppetoetused ja nende kasvatamine.

2023. aasta sügisest kahekordistas riik vajaduspõhise õppetoetuse määrasid, vajaduspõhise õppetoetuse suurus on nüüd 440 eurot, 270 eurot või 150 eurot kuus vastavalt üliõpilase leibkonna majanduslikule olukorrale.

Raudmäe sõnul on kasvanud vajaduspõhise õppetoetuse saajate arv: kui 2024/2025. õppeaasta sügissemestril oli vajaduspõhise õppetoetuse saajaid 7566, siis 2023/2024. õppeaastal oli saajaid 7200.

Varasematel aastatel oli vajaduspõhise õppetoetuse saajaid ligikaudu 6000 ehk 13 protsenti kõigist üliõpilastest. Aastatel 2020–2022 maksti üliõpilastele vajaduspõhisteks õppetoetusteks kokku ligi seitse miljonit eurot aastas, 2023. aastal ligi 11 miljonit eurot ja 2024. aastal ligi 17,6 miljonit eurot.

"Toetussüsteemi arendamisel arvestame ka edaspidi rohkem üliõpilaste majandusliku olukorraga – see on oluline, et parandada ligipääsu kõrgharidusele," ütles Raudmäe.

Raudmäe rääkis ka, et tulemusstipendiumi tüüpi stipendiume pakkus osa kõrgkoole omalt poolt juba varem ning koostöös tulevaste tööandjatega võiks nende tähtsus edaspidi veelgi kasvada.