Konkurentsi erimenetluste valdkonna üksuses töötas neli inimest, kellest kolm koondati. Üksus keskendus kartellikuritegudele ning pooleli on viis kriminaalasja.

Konkurentsiameti juhi Evelin Pärn-Lee sõnul ei jää ükski menetlus lõpetamata, vaid need liiguvad teise üksusesse.

Peadirektor põhjendab koondamist kärpevajadusega, aga veelgi enam Euroopa Liidu ECN direktiivi ülevõtmisega venitamisega, mille järgi ei tohi konkurentsiasju kriminaalmenetluses lahendada.

"Meil on ka mõned juhtumid, mis on veel otsustamises, kus räägime prokuratuuriga läbi, aga ka seal on juba mõnda aega olnud seda tunnetust, et kas on mõtet algatada kriminaalmenetlust olukorras, kus on juba teada, et kriminaalmenetluses nende asjade menetlemist jätkata ei saa. Nii et see õiguslik vaakum on juba tegelikult pikka aega kestnud," selgitas Pärn-Lee.

Direktiivi üle võtmata jätmise eest on Eesti saanud juba 400 000 eurot trahvi, millele tiksub iga päevaga lisaks viivist 3000 eurot.

Justiitsminister Liisa Pakosta sõnul peaks riigikogu direktiivi vastuvõtmiseni jõudma lähipäevil.

"Ma usun, et kas selle nädala valitsuse istungilt või hiljemalt järgmise nädala valitsuse istungilt see liigub riigikokku edasi. Eesmärk on tagada Eestis tarbijatele õiglased hinnad," ütles Pakosta.

Kärpida saanuks konkurentsiamet ministri hinnangul ka mujalt.

"Miks konkurentsiamet justnimelt otsustas koondada neid inimesi, kes sisulist tööd teevad, ja mitte koondada tugiteenuseid või mitte kokku hoida majanduskulude arvelt, seda peab konkurentsiamet ise selgitama. Mind see otsus rõõmsaks ei teinud," rääkis Pakosta.

"Kui sul on valida, kas sa lõhud ära mitu meeskonda, võttes sealt eksperdid välja – meil on kõik eksperdid täna tööl –, või siis lõpetada ühe konkreetse task force'i (ingl k - töörühm) tegevus olukorras, kus selle task force'i ülesanded on võimalik ümber korraldada, siis juht teeb need otsused," selgitas Pärn-Lee.

Õigusekspert, endine peaprokurör Lavly Perling ütles, et poliitilisel tasandil on puudu selgest infost, kus toimub kartellidevastane võitlus ja kes selle eest vastutab. Selline läbipaistmatus saadab tema sõnul turule valed signaalid.

"Fakt on see, et ükski kriminaalmenetlus ei lõppe struktuuriüksuse kinnipaneku tõttu. Ja kindlasti ei ole mõtet peituda kärbete taha – vastupidi. Kärped on võimalus selleks, et need kompetentsid koondada ja olla väga tugev selles võitluses, mis puudutab monopole ja kartelle. Aga kui sõnumid on lippadi-lappadi, nii nagu tänane riigijuhtimine, siis see on väga halb sõnum, sõltumata sellest, kellelt need sõnumid tulevad," kommenteeris ta.