Aastast 2014 said kõik Eesti üliõpilased taotleda tulemusstipendiumit. Haridusministeerium eraldas selleks igal aastal 2,4 miljonit eurot ning see jagati laiali 2400 õpilasele. 2025. aastast seda enam ei tehtud, sest ministeerium pidi kulusid kärpima.

Kuigi üliõpilased saavad erinevaid osakonna või valdkonnaga seotud erialastipendiume taotleda siiani, siis n-ö riiklikku stipendiumit makstakse vaid õpetajaks ja tugispetsialistiks õppijatele, kinnitati haridusministeeriumist ERR-ile.

Samas maksab Tartu Ülikool senini bakalaureuse IT-eriala õpilastest parimale kümnele protsendile stipendiumit 240 eurot kuus. Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudi juhataja professor Jaak Vilo sõnul peab ülikool saama eeldada, et üliõpilased on suutelised pühenduma õpingutele.

"Et neil oleks võimalus ja aeg õppimiseks ning selleks vajalikud töövahendid ja -keskkonnad," selgitas Vilo.

Tema sõnul aitasid aastaid IT-tudengitele stipendiumit maksta riigi rahastatud IT Akadeemia programmi vahendid, ent nüüdseks on selle rahastus liidetud ülikooli tegevustoetusega. Teistele eriala üliõpilastele pole aga ülikoolis toetusi ette nähtud.

Kuigi ka Tallinna Tehnikaülikool maksab edukaimale 10 protsendile IT-üliõpilastest stipendiumit, siis selline toetus kehtib ka kõigi teiste eriala tudengitele. Näiteks sai ülikoolis kevadsemestril edukusstipendiumit 315 ülikooli tudengit, kellest 80 olid IT-teaduskonnast.

Samas saavad tehnikaülikooli IT-teaduskonna edukamad, kes kuuluvad dekaani nimekirja, 300 euro suurust stipendiumit, samal ajal kui teiste õpilaste toetuse suurus on 200 eurot.

Erandina paistab silma Tallinna Ülikool, kes maksis IT-erialadel stipendiumit 2022/23. õppeaasta lõpuni nende riikliku nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonda kuulumise tõttu. Peale projekti lõppemist seda enam ei tehta.

Konkurents tööturul on muutunud tihedamaks

Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu (ITL) tegevjuht Doris Põld sõnas, et IT-sektoris on konkurents viimastel aastatel suurenenud.

"Võrreldes paari aasta taguse ajaga on tööandjatel tekkinud võimalus töötajaid teatud positsioonidel ka valida ning valivam olla. Kui varem värvati arendajaid sageli tõesti juba koolipingist, siis täna oodatakse lisaks tehnilistele teadmistele ka praktilist kogemust, AI-tööriistade kasutamise oskust ning head koostöövõimet," sõnas ta.

Samas ei oota Põld, et vajadus tarkvaraarendajate järele väheneks, sest maailm muutub järjest tehnoloogiakesksemaks.

ITL-i vaade on lihtne: majandusharude konkurentsivõime kasvamiseks on vaja, et ülikooli lõpetaks rohkem noori kui praegu.

Erialale soovijaid liiga palju pole

Informaatika õppekavas on Tartu Ülikoolis õppekohti 225 ning sel aastal esitati sinna 347 avaldust. Ühele õppekohale tehti ülikoolis vähem avaldusi vaid kahe õppekava korral.

Esimene neist on infotehnoloogiliste süsteemide arendus, mille õppetöö toimub Narva Kolledžis, ning teine pärandtehnoloogia ringtehnoloogia suund, mille õppetöö toimub Viljandi Kultuuriakadeemias.

Niisiis on vähemalt teoorias Tartu Ülikooli minnes kõige lihtsam just informaatika erialale sisse saada. Tõsi küll, seal on esimese ülikooliastme kohta ka kõige enam õppekohti.

Tallinna Ülikoolis saab bakalaureuseõppes õppida IT-d kolmel suunal: tarkvaraarenduse ja interaktsioonidisaini ning andmeanalüütika. Kui esimesele erialale laekus avaldusi 112 ja tahtjaid kohale oli 3,73 ja teisel olid samad numbrid 53 ja 2,65, siis andmeanalüütika erialale kandideeris kohale 4,7 inimest.

Tallinna Tehnikaülikoolis on kokku seitse IT-eriala, kuhu kandideeris kokku 1123 õpilast. Kohti on aga 330 ning tahtjate arv kohale oli seega tänavu 3,4.

Lisaks sellele õpetavad mitmed kutsekoolid üle Eesti välja IT-spetsialiste. Järgmisest kooliaastast on kutsekoolide õppekavad, kus ka keskharidus omandatakse, muudetud nelja-aastaseks. Ministeerium on rääkinud, et sellise tee läbinud õpilastel võiks ülikoolitee olla aasta lühem. Eelkõige kehtibki see just IT kohta, kus kutsekoolis esimese ülikooliaasta teadmised juba omandatakse.

Tartu Ülikool rõhutas, et maikuus sõlmitud halduslepinguga leppisid ülikool ja HTM kokku, et ülikool suurendab vastuvõetute arvu informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupis kahel esimesel astmel kokku 440 üliõpilaseni. See oli üks väheseid valdkondi, millega nii käituti.

Viimane, 2024. aastal koostatud statistikaameti tööturu kiirstatistika näitas, et just noored on programmeerimise valdkonnast asunud tööle mujale. Statistikaameti andmetel töötas 2022. aasta juunis programmeerimise valdkonnas 6130 noort vanuses 20–29, kuid 2024. aastaks oli arv langenud juba 5070 peale.