Heitliku talve tõttu on kruusateed hakanud lagunema. Riigiteedel on kõige probleemsemad piirkonnad Lääne- ja Lõuna-Eesti, kus kruusateede osakaal on suurem.

"Jaanuarikuu on olnud üsna üsna vihmane, plusskraadidega ja see on mõjunud kruusateedele selliselt, et kruusakatted on läinud vesiseks, need on läbimärgunud, niisked ja kui seal peal on ka liiklust, siis tekivad augud, ebatasasused," lausus transpordiameti liikluskorralduse juht Meelis Saat.

Saadi sõnul tehakse teid jooksvalt korda, kuid kordategemise aeg sõltub oludest.

"Tuleb oodata seda hetke, et kruusateed saaksid taheneda, kruus saaks niiskust vähemaks, ja kui tekib soodne hetk, siis teha profileerimistöid. Kui see kõik sulama hakkab, siis me oleme samasuguse olukorra ees jälle tagasi ja ei saa välistada, et olukord võib kohati isegi hullem olla – kus oleme sunnitud paneme märke välja, kus liiklemine ongi päris raskendatud," rääkis Saat.

Paremas seisus ei ole ka kohalike omavalitsuste teed.  Tarva külas kohalikul teel on auk augu järel ja saab sõita 10 kilomeetrit tunnis, mitte kiiremini

"See on meie kodutee. Ega hästi rahul ei ole, tee on ikka katki. Ja viimasel ajal on päris halvaks läinud see. Aga momendil on see külmetanud vähemalt ja auto ei ole nii porine," ütles Tarva küla elanik Rein.

"Ma saan sellest ka aru, et vahepeal on see tee nii märg, et seda kuidagi täita, hööveldada, see ei muuda midagi. Iga aasta on see probleem," lausus samuti Tarva külas elav Kalle.

"Ei ole väga rahul, võiks nagu vähe parem olla. Lahendus oleks, et kui nad saaks siia pinnast peale vedada, saaks teeastet tõsta nagu kõrgemaks," ütles Halinga küla elanik Janar.

Põhja-Pärnumaa vallast öeldi, et kuigi peamine teede lagunemise põhjus on tänavune talv, on asi ka rahapuuduses.

"Teede hoolduseks on alati raha vähe. Karjuv vajadus on teede eelarvet kogu aeg suurendada. Sellest rahast, mis riik eraldab, ei piisa juba ammu. Uued hanked on näinud kallimaks ehk sama teenus on lihtsalt kallim, on raha juurde vaja. Teine asi on see, et teed pidevalt lagunevad, kruusateed sa võid ju hööveldada, aga ühel hetkel vajab see ka materjali juurde," lausus Põhja-Pärnumaa vallavanem Madis Koit.

Koidi sõnul püütakse talvega lagunenud kruusateed esimesel võimalusel korda teha. Sama plaanib Tori vald, mille 350-kilomeetrisest teedevõrgust pool on kruusakattega.

"Järgmine profileerimine on ennustamatu, et kui ta nüüd teeb näiteks nädal aega kuiva ja on plussis, siis loomulikult me proovin greiderdamise (hööveldamise – toim.) käima lükata. Tori vallas ühtegi kruusakattega teed ei ole, mida ei ole võimalik läbida. Küsimus on kiiruses ja ilmselt tuleb inimestel planeerida aeg sõiduks pisut pikem," ütles Tori valla majandusosakonna juhataja Jüri Puust.