Kui uurida poodides köögiviljade hindu, jääb mõnel pool silma, et Soomest pärit pakendatud porgand ja kartul maksavad vähem kui Eesti toodang, ehkki loogiline oleks eeldada, et teisest riigist kaupa tuua on kallim.

Näiteks Prismas maksab Soome Kotimaista porgandi kilone pakk 99 senti ja pestud värviliste Soome porgandite ühekilose paki hind on 1,69 eurot, samas kui poolekiloses pakendis müüdava Kadarbiku porgandi kilohinnaks on 2,58 eurot. Ka Coopist leiab Soome porgandi müügilt Eesti omast mitu korda soodsama hinnaga.

Pakendatud kartuli puhul maksab Soome Kotimaista kartulite kahekilone kott Prismas 2,19 eurot ehk veidi alla 1,10 euro kilo, kuid Eesti kartuli kilohind jääb valdavalt 1,45 euro kanti.

Kadarbiku Köögivilja juht Veiko Pak ütles ERR-ile, et seda, mismoodi pood otsustab tootele hinna panna, ei tea kunagi.

"Köögivilja hinnas ei ole mingit loogikat, see on iseenesest nii odav," tõdes Pak, kelle sõnul saab pood köögiviljade hinda omatahtsi reguleerida ja vajadusel alla omahinna müüa, nagu seda tehakse kilepiima puhul.

"Köögiviljaga on sama asi. Kui tahetakse, müüakse odavalt, kui tahetakse, siis kallimalt. Pigem on see kaupmeeste teema, kuidas ta seda hinnastab," lausus Pak.

Sama meelt on ka kartulikasvataja Kalle Hamburg, kelle hinnangul on hinnaerinevuste taga ennekõike poekettide poliitika.

"Soomes on jaehind sõltumata aastast, kas on hea või halb saak, suhteliselt stabiilne. Kui on hea saagiaasta, saavad kartulikasvatajad natuke kasumit, aga mõnel aastal võtab selle kasumi kaubanduskett, tarbijale on hind stabiilne," kirjeldas ta.

Eestis on hinnakõikumised suuremad ja põhjusena tõi Hamburg välja, et aastati on olukord väga erinev: kui mõnel aastal on saak hea, tekib tohutu ülepakkumine ja kasvatajale suur hinnasurve, halva saagi korral hüppab aga hind kevadeks lakke. Soome turu stabiilsuse taga on tema hinnangul see, et kaubanduskettide ja kasvatajate vahel on stabiilne lepinguline suhe.

"Kett püüab [Soomes] nii majandada, et kasvataja ka ellu jääks. Eestis vennaarmu ei tunta. Kartul on ostukorvitoode ja see peab olema odavam. Kaubandusketid jälgivad kiivalt konkurentide kartuli ja ka piima hinda. Ollakse valmis ka senti pooleks saagima," rääkis Hamburg, kelle kinnitusel on kaubanduskettide surve suur ja tuleb ette aastaid, kus kartuli hind on poeletil kaks korda omahinnast odavam.

Lisaks on Soomes kartulitöötlemise tööstus ning kartulikasvatajad teevad 80 protsenti mahust tööstusega sõlmitud lepingu alusel, mis on stabiilne, ning ülejäänud 20 protsendiga mängivad jaekaubanduses. Eestis aga võitleb iga viimane kui mugul Hamburgi sõnul oma koha pärast poeletil ning siinsel kartulikasvatajal rasvavaru ei ole.

Prisma sortimendi- ja hankedirektor Kaimo Niitaru ütles, et Soome toodete puhul on odavama hinna põhjuseks madalamad sisseostuhinnad.

"Suuresti tuleneb see tõsiasjast, et Soomes on tootmismahud võrreldes Eestiga kordades suuremad," lausus Niitaru. "Samuti on Soomes tootmiseks vajalike sisendite, näiteks elektri, hind madalam kui Eestis."

Sellest hoolimata ostab Eesti klient Niitaru kinnitusel siiski rohkem kodumaist kartulit ja porgandit.

Kartulikasvataja: pakendatud kartul peabki kallim olema

Kartulite ja porgandite kilohind on väga erinev ka sõltuvalt sellest, kas seda müüakse pakendatult või lahtiselt. Hamburg märkis, et pestud ja pakendatud kartul peabki kvaliteetsem olema.

"Musta kartuli puhul ei paista väike täke või kriim välja. Sorteerimiskaod on pakendatud kartulil palju suuremad kui musta kartuli puhul," selgitas Hamburg. "Pakend on kulu, tööd on oluliselt rohkem. Ja muidugi on must kartul tõesti häbiplekk kartulile, see kompromiteerib kartulit kui toiduainet. Suure hinnasõja tõttu on ka kvaliteedis järeleandmisi tehtud ja see salv on kaupluses kohati väga inetu".

Ka pakendatud ja lahtise porgandi hinnavahe on suur, viimase kilohind on poodides 29 sendi ringis ning Pak tõi sel puhul paralleeli kohviga, mille hind on väga erinev, kui seda juua kodus või kohvikus.

"Pakendamisel nähakse rohkem vaeva. Lisapakend, lisatöö, lisamehhanismid. Seal on oma loogika, et see niimoodi on. Tarbijal on ju rohkem võimalusi, valida see või teine, vastavalt sellele, millised on kellegi võimalused ja vajadused," selgitas ta.

Kadarbiku Köögivilja juhi sõnul käib hinnavõitlus igal rindel, sest igaüks tahab oma töö eest rohkem raha saada, olgu nendeks ettevõtjad või töötajad.

"Köögivili on nagu kilepiim, mille pealt võitlus käib ja inimesi poodi meelitatakse, et toorme hind oleks võimalikult madal. Tootja elu see kergemaks ei tee," lausus Pak. "Tänavu aastal on porgandi hulgihind 12 protsenti madalam kui eelmisel aastal, põhjuseks on konkurents. Eesti turg on nii väike ja avatud, et piisab, kui keegi mingit asja dumpinguga teeb, siis ongi see hind selline. Siis tuleb arvestada, et konkurents on selline ja nende tingimustega leppida".

Pak rõhutas, et kokkuvõttes on toorköögiviljad tarbijate jaoks väga odavad ning kes tahab ja soovib süüa teha, saab juba ühe euro eest kolm kilo lahtist porgandit ning ka kapsa hind on soodne.