Euroopa Komisjoni 11. veebruaril 2025 avaldatud teatis "Tulevikku kujundades: tee järgmise EL-i pikaajalise eelarveni" avab olulise arutelu Euroopa Liidu eelarve üle aastateks pärast 2027. aastat. Dokumendis rõhutatakse, et EL-i eelarve on olnud oluline tööriist kriiside ületamiseks ja strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, toetades pandeemia- ja energiakriisi lahendamist, Ukraina abistamist ning investeeringuid rohelisse ja digitaalsesse üleminekusse.

Teatises tuuakse välja, et uueks perioodiks tuleb teha põhimõttelisi muudatusi, et eelarve oleks vastupidavam, paindlikum ja suudaks paremini toetada EL-i prioriteete muutuvas geopoliitilises ja majanduslikus keskkonnas. Teatises ei räägita konkreetsetest arvudest, vaid esitatakse prioriteedid ja meetodid, kuidas need kavatsetakse saavutada.

Praegu kehtiv EL-i eelarve on killustunud enam kui 50 programmi ja fondi vahel, millega kaasneb liigne bürokraatia. Selle olukorra parandamiseks on kavandatud lahendused, mis hõlmavad programmide arvu vähendamist ja sarnaste eesmärkidega fondide ühendamist. keskendudes senisest enam tulemuste ja mõju mõõtmisele.

Olulisel kohal on uues eelarves lisaks kaitsele, rändele ja konkurentsivõimele ka toiduga kindlustatuse ja põllumajanduse konkurentsivõime tagamine, milleks kavandatakse piisava toetuse pakkumist põllumajandussektorile ja noorte põllumeeste kaasamist. Lisaks on prioriteediks EL-i laienemine, et toetada Ukraina, Moldova ja Lääne-Balkani riikide liitumisprotsessi.

Põllumajandussektori vaatest on oluline, et eelarve kujundamisel ei unustataks sektori rolli EL-i strateegiliste eesmärkide täitmisel. Toidujulgeolek, kliimamuutustega kohanemine ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamine on valdkonnad, kuhu investeerimine peab jääma prioriteediks ka järgmises mitmeaastases finantsraamistikus.

Teatise järgi on komisjonil kavas võtta kasutusele üks kava euroraha kasutamiseks iga liikmesriigi kohta. Ilmselt hõlmaks see endas nii seniseid struktuuri- kui ka põllumajandusfonde, mille puhul räägib iga riik komisjoniga läbi oma peamised reformid, mille finantseerimist EL-i eelarvest rahastataks ning millised tulemused tuleks saavutada.

Komisjoni ettepanek eelarve lihtsustamiseks ja paindlikkuse suurendamiseks on tervitatav. Riiklikul ja piirkondlikul tasandil peab olema võimalik reageerida kiirelt muutuvale majanduskeskkonnale ja tõrgetele.

Meie põllumajandussektorina näeme komisjoni teatises aga siiski ka mitmeid probleeme. Meile teadaolevalt ei ole Eesti riigil uue ühisfondi osas veel kindlaid seisukohti välja kujundatud, seetõttu on õige aeg olla tähelepanelik ja Eesti põllumajandussektori huvide eest seista.

Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on olnud ainus sisuliselt koordineeritud üleeuroopaline poliitika, mis on loonud ühised raamid ja reeglistiku Euroopa põllumajandustootjatele, et nad saaksid ühtsel turul võrdsetel tingimustel konkureerida. Just sellisena on see suurepäraseks näiteks Euroopa koostöövõimekusest ning olukorrast, kus just ühine rahastamine tagab sünergia.

EL-i eelarve ei ole liikmesriikide endi eelarvetega võrreldes just kuigi suur, mistap tuleb hoolega kaaluda, kus ühisest rahastamisest enim tulu tõuseb. Kui ÜPP eraldi rahastamine kaotada ja moodustada üksainus fond liikmesriikide üleselt, siis killustab see potentsiaalselt ühisturgu, mis on EL-i üks põhialuseid ja -väärtusi. Seda seetõttu, et erinevatel liikmesriikidel on erinevad prioriteedid ja eesmärgid.

Eestis kahjuks ei ole peetud toidutootmist riigi poliitikas eriti prioriteetseks teemaks, kuigi toidujulgeolek on üks oluline julgeoleku osa ja peaks tulevikus olema palju suuremas fookuses kui on seda praegu.

Teoreetiliselt võime ette kujutada olukorda, et meie naaberriigid suunavad tulevikus oma EL-i kogurahastusest näiteks 40 protsenti põllumajandusse, Eesti aga paneks ainult kümme protsenti. See tähendaks väga suuri kääre toetustes ning oleks suureks ohuks nii EL-i turu toimimisele kui ka Eesti toidutootjate konkurentsivõimele.

Komisjon kavatseb jätkata konsultatsioone liikmesriikide, ettevõtjate ja kodanikega ning esitada juulis 2025 ametliku ettepaneku uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta, et pakkuda tasakaalustatud ja tõhusat eelarvet Euroopa Liidu tuleviku jaoks.

Meie riigi esindajatel on nüüd jõuliselt vaja seista selle eest, et kui selline riikide ülene ühisfond sünniks, toimuks selle sees selge n-ö kõrvalmärgistamine, kus seataks senistele prioriteetsetele poliitikatele kitsam rahastuskoridor, et vältida nii üle- kui ka alarahastust ja tagataks eluterve konkurents toidutootmises. Samuti tuleb sellisel juhul lahendada küsimused, mis saab põllumajandussektorile vajalikust mitmeaastasest rahastamisest, kogu põllumajanduse strateegiakavadest ning kuidas ja kas põllumajandustoetusi üleüldse edaspidi maksma hakatakse.

On oluline, et Euroopa Liidu uus pikaajaline eelarve tasakaalustaks uued prioriteedid olemasolevate strateegiliste sihtidega. Toidujulgeolek ja põllumajanduse elujõulisus ei ole ainult sektori kitsas huvi, vaid kogu EL-i majanduse ja sotsiaalse stabiilsuse alus. Kutsume otsustajaid üles tagama, et põllumajanduse ja toidutootmise vajadused oleksid eelarves piisavalt esindatud ning sektori arengut toetataks ka edaspidi sihikindlalt ja tulevikku vaatavalt.