Riigid võivad saada õiguse jätta sõjaväe personali ja varustuse hoolduskulud välja nende kulude alt, mis praegu arvestatakse riigi eelarvepuudujäägi hulka, millest kinnipidamist Euroopa Komisjon rangelt kontrollib, rääkisid Politicole neli ametnikku, kellest kolm on liikmesriikidest ja üks töötab Euroopa Liidu struktuurides.

Selline samm võimaldaks ülekoormatud eelarvega valitsustele rohkem paindlikkust oma sõjaliste kulutuste suurendamiseks ilma bloki eelarve- ja võlareeglitega vastuollu minemata, tõdes Politico, viidates sellele, et Euroopa otsib meeleheitlikult võimalusi oma kaitsevajaduste suuremaks rahastamiseks, kuna Ukraina sõjas jõuab peagi kätte neljas aasta ja USA president Donald Trump nõuab NATO liitlastelt kaitsekulutuste tõstmist viie protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Euroopa Liidu niinimetatud Maastrichti kriteeriumite kohaselt peavad liikmesriigid oma eelarvepuudujäägi hoidma alla kolme protsendi ja riigivõla 60 protsendi piires SKP-st.

Nüüd Brüsselis levivate ideede kohaselt võidakse riikidele anda rohkem aega nende tasemeteni jõudmiseks, kui nad investeerivad kaitsesse. Samuti võivad nad pääseda karistusmeetmest – tuntud kui ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlus –, kui nende lisakulud on seotud kaitsega.

Kavandatav laiem määratlus – mis on endiselt siiski ainult üks kaalumisel olev võimalus – oleks kingitus ülekoormatud eelarvega riikidele, nagu tohutu võlakoormaga Itaalia või igavesti ülekulutav Prantsusmaa, aga ka Poola valitsusele, mis on praegu suurtest kaitsekulutustest tingitud ülemäärase defitsiidi tõttu Euroopa Komisjoni järelevalve all.

Plaan on hõlmata definitsiooniga kõik suurenenud investeeringud, nagu tööjõud või uute seadmete hooldus – mitte ainult seadmete ostmine, ütles üks Politicoga vestelnud anonüümseks jäänud ametnik, kes on kursis konfidentsiaalsete arutelude sisuga.

Kaitsekulutuste definitsiooni laiendamine on teine ​​osa bloki sõjalise võime tõstmiseks mõeldud erakorralistest meetmetest, mida komisjoni president Ursula von der Leyen eelmisel esmaspäeval kohtumisel EL-i liidritega avalikustas, teatas Politico.

Esimene selline meede oli erakorraline klausel, mille riigid võisid käivitada nendest sõltumatute sündmuste korral, mis võimaldaks neil kalduda kõrvale varem kokkulepitud eelarveplaanidest.

Eelarvekonservatiivsed riigid eesotsas Saksamaaga on aga seni olnud sellise võimaluse vastu.

Siiski tekitab muret see, et pelgalt kaitsekulude mõiste laiendamisest ei piisa, et suure võlakoormaga valitsused, nagu Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa, suurendaksid oma kaitse-eelarvet ilma mujal kärpeid tegemata.

Samas peaks otsus kaalutavate võimaluste kohta EL-i ametniku sõnul sündima suhteliselt kiiresti.

Varasemate finantskriiside valguses peab komisjon oma reformitud fiskaaleeskirju pühaks. Need jõustusid vaid aasta tagasi, kuid sellised riigid, nagu Itaalia ja Poola on juba nimetanud neid liiga rangeks, märkis Politico. Kuid nüüd püüab komisjon siiski leida loomingulisi lahendusi, et võimaldada suuremat paindlikkust.

Euroopa riikide rahandusministeeriumide ametnikud on komisjoni majandusosakonnaga selles küsimuses juba mõnda aega koostööd teinud, ütlesid mitmed EL-i diplomaadid Politicole.

Von der Leyeni ootamatu samm eelmisel esmaspäeval on aga seda tööd kiirendanud.

Kuigi ettepanek võib käivitada arutelu selle üle, milliseid kaitseinvesteeringuid blokk vajab, peetakse seda ka üheks vähestest elujõulistest võimalustest EL-i eesmärkide ühitamiseks.