Liikmesriigid võivad kuni 2028. aastani kulutada energiajulgeolekut tugevdavatele meetmetele täiendavalt kuni 0,3 protsenti SKP-st aastas, ilma et nad rikuksid EL-i 3-protsendilise eelarvepuudujäägi piiri.

Täiendava paindlikkuse kasutamiseks peavad liikmesriigid tuginema niinimetatud erandiklauslile, mis võimaldab neil juba praegu suurendada kaitsekulutusi kuni 1,5 protsendi võrra SKP-st. Sellega tagatakse, et rahanduse jätkusuutlikkuse kaitsemeetmed jäävad täielikult kehtima. 17 EL-i riiki, sealhulgas Saksamaa, on selle klausli juba aktiveerinud.

"Sisuliselt lubab komisjoni ettepanek liikmesriikidel laiendada riikliku kaitsepoliitika vabastusklausli ulatust meetmetele, mis aitavad vähendada sõltuvust fossiilkütustest," ütles Euroopa Komisjoni majandusvolinik Valdis Dombrovskis.

Dombrovskis ütles, et kõik riigid, mis on klausli juba aktiveerinud, peavad enne energiaga seotud meetmetele täiendavate kulutuste tegemist esitama Brüsselile ametliku avalduse. Tema sõnul võidakse riikidel, mis on manööverdamisruumi juba täielikult ära kasutanud, lubada teha ka 1,5 protsendi piirmäära ületavaid kulutusi, kui Brüssel viib läbi täiendava võla jätkusuutlikkuse hindamise, vahendas Euractiv.

Kolmapäevane komisjoni samm tähistab suurt võitu Itaalia jaoks, mille peaminister Giorgia Meloni palus juba varem energiahindade tõusu tõttu EL-ilt eelarvereeglite leevendamist.

Meloni palus ka, et EL-i kaitsekulutustele tehtud erand, mida liikmesriigi eelarvepuudujäägi arvutamisel arvesse ei võeta, laieneks ka meetmetele, mis piiravad energiahindade tõusu mõju. 

Brüssel on varem seisnud vastu üleskutsetele teha kriisi lahendamiseks olulisi poliitilisi muudatusi. Varem on komisjon tagasi lükanud Austria, Saksamaa, Itaalia, Portugali ja Hispaania taotluse kehtestada Iraani sõjast kasumit teenivatele energiaettevõtetele lisatulumaks.