Meloni ütles Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile saadetud pöördumises, et energiakriisi lahendamiseks vajalikud investeeringud ja erakorralised meetmed tuleks EL-i stabiilsuse ja kasvu pakti alt välja jätta. Pakti kohaselt peab liikmesriikide eelarvepuudujääk jääma alla kolme protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP).

"Lähis-Ida kriis ja pinged Hormuzi väinas, mis lisanduvad Venemaa agressiooni tagajärgedele Ukrainas, avaldavad juba väga tugevat ja sageli asümmeetrilist mõju energiahindadele, perede ja ettevõtete kuludele," kirjutas Meloni oma kirjas.

Ta palus, et EL-i kaitsekulutustele tehtud erand, mida liikmesriigi eelarvepuudujäägi arvutamisel arvesse ei võeta, laieneks ka meetmetele, mis piiravad energiahindade tõusu mõju.

"Itaalias ja paljudes Euroopa riikides kasvab mure uue majandusliku ja sotsiaalse šoki pärast," kirjutas Meloni. "Meil peaks olema poliitilist julgust tunnistada, et täna on ka energiajulgeolek Euroopa strateegiline prioriteet," ütles ta.

Laevaliiklus läbi Hormuzi väina, mis enne USA ja Iisraeli 28. veebruaril alanud rünnakuid Iraani vastu moodustas viiendiku maailma naftatarnetest, on alates sõja puhkemisest Lähis-Idas olnud tugevalt piiratud.

Itaalia sõltub suurel määral energiaimpordist ja on üks neist EL-i riikidest, keda hinnatõus kõige enam mõjutab.

Alates sõja puhkemisest on Meloni teinud jõupingutusi, et suurendada energiatarneid teistest riikidest, näiteks Alžeeriast ja Aserbaidžaanist.

Samuti on Itaalia kärpinud kütuseaktsiise, et püüda piirata bensiini ja diislikütuse hinnatõusu.

Eelmisel kuul kärpis Itaalia oma 2026. ja 2027. aasta majanduskasvu prognoose 0,6 protsendini ning kinnitas, et riigi eelarvepuudujääk ületab endiselt Euroopa Liidu kehtestatud kolme protsendi piiri.

Itaalia eelarvepuudujääk oli eelmisel aastal 3,1 protsenti, kuid 2026. aastaks pidanuks see langema 2,9 protsendini.

Brüssel on seni seisnud vastu üleskutsetele teha kriisi lahendamiseks olulisi poliitilisi muudatusi. Varem on komisjon tagasi lükanud Austria, Saksamaa, Itaalia, Portugali ja Hispaania taotluse kehtestada Iraani sõjast kasumit teenivatele energiaettevõtetele lisatulumaks. Pühapäeval ilmutas see vastumeelsust ka Meloni taotluse suhtes.

Itaalia meediale antud avalduses ütles komisjoni pressiesindaja Olof Gill, et EL on valitsustele kriisi ohjamiseks juba esitanud valiku erinevaid võimalusi. Ta rõhutas lisaks, et EL ei lisa nende valikute hulka riiklikku kaitseklauslit, kuna soovib jääda fiskaalselt vastutustundlike piirangute raamistikku.

Esmaspäeval Meloni kirja kohta esitatud küsimustele vastates ütles komisjoni pressiesindaja Balazs Ujvari, et Brüsseli fookuses on endiselt energiainvesteeringuteks juba olemasoleva EL-i raha täielik ärakasutamine, märkides, et umbes 95 miljardit eurot rahastamist on veel kulutamata.

"Oleme hiljuti muutnud ka riigiabi raamistikku paindlikumaks, et toetada just selliseid investeeringuid, sealhulgas energiapuuduse ja kõrgete hindade kontekstis," lisas Ujvari.

Komisjoni pressiesindaja Paula Pinho keeldus Meloni kirja üksikasju kommenteerimast, kuid ütles, et EL jälgib olukorda tähelepanelikult ja on valmis uurima olemasolevate paindlikkuste raamistikku bloki fiskaalreeglite alusel.

Meloni tegi oma pöördumise fiskaalselt keerulisel ajal: aprillis kinnitas EL-i statistikaamet, et Itaalia 2025. aasta eelarvepuudujääk rikkus Brüsseli fiskaalreegleid. Uudis tuli pärast Meloni suurt kaotust äsjasel referendumil ja sunnib valitsust tõenäoliselt enne tundlikku valimisaastat kulutusi piirama ajal, kui kui paremtsentristlik koalitsioon on arvamusküsitlustes oma vasaktsentristlike konkurentidega võrdsel positsioonil.