Kuigi haridusministeerium tõi põhikooli lõpueksamid alates sellest õppeaastast mai- ja juunikuu pealt märtsi, et gümnaasiumid saaksid klasse komplekteerides võtta aluseks eksamitulemusi, mis säästaks noori dubleerivatest gümnaasiumikatsetest, lähevad paljud koolid ikka vana teed – lihtsalt sisseastumiskatsed toimuvad nüüd hiliskevadel.

Vanalinna hariduskolleegiumi direktor Anu Nigesen rääkis, et kool ei saa ainult lõpueksami tulemustele tugineda.

"Me arvestame põhikooli lõpueksamite tulemusi, aga kuna neid noori on rohkem, kui meil on võimalik vastu võtta, siis seetõttu ei saa me ainult lõpueksami tulemustele tugineda," ütles Nigesen. "21. mail tulevad nad siis õppesuunast lähtuvalt tegema kas siis matemaatika või inglise keele täiendavaid ülesandeid."

See aga jätab koolidele enne lõpuaktuseid üsna napi hindamisaja. Seetõttu saatis Vanalinna hariduskolleegium oma põhikooli lõpetajatele kirja, milles teatas, et lõpuaktus toimub 12. juunil, kuid gümnaasiumikatsete tulemused selleks ajaks ei selgu.

"Me ei taha võtta ainult numbreid aluseks, vaid me peame väga oluliseks ka seda, et kandidaatidega kohtuda ja vestelda," lausus Nigesen. "Loomulikult on väga kahju, et noored peavad ootama."

Gümnaasiumikandidaatide akadeemilist võimekust välja selgitavaid nelikkatseid korraldavad reaalkool, inglise kolledž, 21. kool ja Gustav Adolfi gümnaasium lubavad tulemusi 10. juuniks, mil lõppeb põhikooli õppeaasta ehk aktusteks teab enamik noori, kuhu edasi. Riigieksamid nende koolide jaoks aga oma katseid ei asenda.

Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Henrik Salum rääkis, et sisseastumistestidega selekteerib kool välja sobivad kandidaadid. "Lõpueksamid ei ole selektiivsed. Meie eesmärk on nende sisseastumistestidega selekteerida välja need meile sobivad kandidaadid," ütles ta.

"Võimalusel võib-olla natukene lühendame neid kirjalikke katseid, aga põhimõtteliselt on ikkagi sarnaste katsetega tegemist nagu eelmistel aastatel," lisas Salum.

Tallinna kunstigümnaasium teiste koolidega võidu joosta ei plaani, vaid korraldab katsed hiljem. Akadeemilisi lisateste nad ei korralda, sest usaldavad riigieksamite tulemusi, ent päris niisama ka ei saa.

"Me oleme alati teinud rühmatööd, kus me siis näeme, kas õpilane vastab meie väärtustele ja siis me vaatame suunatööd, kas siis meedia, arhitektuur või siis disain," rääkis Tallinna kunstigümnaasiumi direktor Mari-Liis Sults.

"Me tahame näha, et siia ikkagi tuleb inimene, kes tahab sellega tegeleda, sest me oleme näinud, et kes ei taha sellega tegeleda, nad 10. klassis kukuvadki välja," lisas ta.

Siiski saab enamik kunstigümnaasiumis jätkata soovivaid noori aktuse ajaks oma tuleviku osas selguse. Selleks teeb kunstigümnaasium aktuse lihtsalt hiljem, enne jaanipäeva, et ka eksamil läbi kukutud hinded jõutaks järele vastata.

"See on natuke selline risky business (ehk riskantne - toim) teha kohe 12. juunil see aktus, et äkki sul kõik õpilased ei saagi lõputunnistust kätte," märkis Sults.

Tallinna haridusametil ei ole veel ülevaadet, kui paljud noored peavad põhikooli lõpuaktusele minema teadmiseta, millises koolis nad oma haridusteed jätkata saavad. Ent ametist tõdeti, et pigem annab aktuste ajaks vastuse vähem koole kui rohkem. Haridusministeerium selles murekohta ei näe.

"Iseenesest ei ole nad seotud. Aktus on põhikooli lõpp ja sisseastumine ikkagi see, et kuhu ma õpilasena edasi lähen," ütles haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Valdek Rohtma.