Kui eelmisel sajandil tegutses Setomaal asuv Meremäe kool veel keskkoolina, siis 2000. alguses sai sellest põhikool. Praegu tegutseb koolihoones ka lasteaed ning üheksa klassi peale on kokku 26 õpilast. Uuel õppeaastal alustab esimeses klassis teekonda kaks õpilast.

"Selline olukord, kus üldse esimesse klassi õpilasi ei tulnud Meremäele, oli meil üle-eelmisel aastal. Eelmisel aastal tuli kolm õpilast, aga meie vald on võtnud seisukoha, et õpe vähemalt esimese kuue klassi piires peab olema kodu lähedal, ja ma väga loodan, et vald teeb need pingutused, et selline olukord võiks jätkuda," lausus Setomaa koolide direktor Pille Liblik.

Kuigi kümne aastaga on õpilaste arv kahanenud, siis viimasel kahel aastal on direktori sõnul kooli astujate arv Setomaal kasvanud. Laste arv on ebaühtlaselt jagunenud ka Peipsiääre vallas. Sealses 37 õpilasega Kolkja koolis alustab tänavu samuti kaks õpilast.

"Linnastumine on väga palju noori siitkandist ära tõmmanud, aga ma usun, et kooli tegutsemine hoiab mõned pered veel siinkandis. Me oleme piirkonnas, kus on sajandeid elanud vanausuliste kogukond. Ma arvan, et selle kooli üks olulisemaid rolle ongi näidata, kuidas on võimalik kokku sulatada omavahel Eesti vabariik oma kodaniku käitumisega, riigiseadustega ja see vana kultuur ja traditsioon. Need ei pea vastanduma, need saavad eksisteerida koos," rääkis Kolkja kooli direktori kohusetäitja Aitel Käpp.

Sellel aastal jääb aga Kolkja kooli lasteaiaosa tühjaks. Nii ei ole ka teada, kui palju õpilasi järgnevatel aastatel Kolkja kooli õppima asuda võiks. Peipsiääre valla sõnul nad kooli sulgeda ei plaani, kuid tõenäoliselt ootavad tulevikus ees ümberkorraldused. Millised need olema saavad, näitab kevadeks valmiv analüüs.

Mõni kool alustab uut õppeaastat ühegi õpilaseta. Näiteks Kambja valla Unipiha algkool ja Jõgeva valla Laiuse Jaan Poska põhikool, kus käib praegu põhjalik remont. Samas näeb Jõgeva vald, et järgnevatel aastatel lapsi sinna lisandub.

"Prognooside järgi, vaadates laste paiknemist vallas, siis eeldatavalt on minemas kooli 8 kuni 12 last ja nii ka ülejärgmisel aastal. See, mis juhtub viie-kuue aasta pärast, see on küsimus kõikidel omavalitsustel, kus on vähenev rahvastik. Ma arvan seda, et on mõistlik kogukondadega läbi arutada, kas võtta mõni kooliaste vähemaks. See, mis puudutab kõrgemat põhikooliastet, see on kindlasti diskussioon, mis tuleb ette võtta," ütles Jõgeva vallavanem Karro Külanurm.

Mitme lapsevanema sõnul on aga kodulähedane põhikool väärtus, mida tuleb hoida.

"Minu lapsed käisid ka väikeses külakoolis, mida tänaseks enam ei ole. Praegu läheb nüüd teise klassi Hanna, neid on seal kuus tükki, õpetaja jõuab ikka iga lapsega tegelda," ütles vanaema Ere.

"Mina ei pea seda mõistlikuks, kui algklasside või põhikooli lapsed peavad sõitma 40 minutit või kauem bussiga kooli ja õhtul tagasi, sest selles väljendub tegelikult ka riigi ja ühiskonna suhtumine lastesse, kes on meie tuleviku põlvkond," lausus Urmet.