Riigieelarveliste asutuste kogukulu ulatus detsembris 1,87 miljardi euroni, vähenedes eelneva aasta detsembriga võrreldes 117,4 miljonit eurot ehk 5,9 protsenti, teatas rahandusministeerium.

Möödunud aasta 12 kuu jooksul suurenes riigieelarveliste asutuste kogukulu aga võrreldes 2023. aasta sama ajaga 866,9 miljoni euro võrra, tehes aastaseks kasvutempoks 5,3 protsenti. Kulude kasvu taga on investeeringud, sotsiaaltoetused ning maksutulude arvelt edasiantavad kulud kohalikele omavalitsustele ja tervisekassale.

Oma lõplikust eelarvest täitsid riigieelarvelised asutused mullu 91 protsenti, aasta varem oli näitaja 91,4 protsenti.

Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud ehk kulud ilma välisvahendite ja edasiantava maksutuluta, suurenesid aastaga kokku 7,2 protsenti ehk 756,2 miljoni euro võrra, kuid aasta lõpu kuludelt hoiti kokku ning detsembri positsiooni mõjutavad kulud hoopis vähenesid 5 protsenti 59,6 miljoni euro võrra 1,13 miljardi euroni.

Kodumaiseid toetusi maksid riigieelarvelised asutused mullu detsembris 103,8 miljoni võrra vähem kui aasta varem, sotsiaaltoetused kasvasid aga 3,6 miljoni võrra, seda peamiselt vanaduspensionite suurenemise tõttu. Välismaiseid toetusi maksti eelneva detsembriga võrreldes 107 miljoni euro võrra vähem.

Majandamiskulud kasvasid peamiselt kaitseotstarbeliste kulude tõttu detsembris 55,1 protsenti ehk 84,7 miljonit eurot.

Riigieelarveliste asutuste tööjõukulud vähenesid aastaga 600 000 euro võrra ehk 0,4 protsenti.

Riigi finantskulud on seoses võlakirjaemissioonidega 2022. aasta oktoobrist järjepidevalt suurenenud, kasvades 2024. aastal aastavõrdluses kokku 100,7 miljoni euro võrra. 2024. aasta detsembri finantskulud olid 2,4 miljoni euro võrra ehk 7,9 protsenti suuremad kui aasta varem.

Lõppenud aasta eelarvedefitsiit kujunes oodatust väiksemaks

Esialgsed tööjõu- ja majandamiskulud olid mullu eelarves kavandatuga võrreldes 152 miljonit eurot väiksemad ja investeeringute alatäitmine ulatus 80 miljoni euroni. Eelneval aastal olid need vastavalt 308 ja 171 miljonit eurot.

Erinevate toetuste jääk kasvas aastaga 52 miljoni euro võrra ja alatäitmine moodustas 1,2 miljardit eurot. Sellest 175 miljoni euro võrra väiksemaks osutusid sotsiaaltoetused ning ühe miljardi võrra on edasi lükkunud sihtotstarbeliste toetuste kasutamine, seda muuhulgas välistoetuste arvelt.

Planeeritust väiksemaid kulusid mõjutas oluliselt ka maksutulude alalaekumine. Nii eraldati maksutuludega seotult kohalikele omavalitsustele, tervisekassale, töötukassale ja teistele asutustele planeerituga võrreldes 34 miljonit eurot vähem.

Eelarve jääke mõjutas olulisel määral ka valitsuse reservide väiksemas ulatuses kasutamine. Reservist kulus maksimaalse võimaliku mahuga võrreldes 190 miljonit eurot vähem. Eelarves ette nähtud võrdlemisi suur maht on seotud eelnevast aastast üle kantud vahenditega.

Täiendavalt on jääke ca 0,8 miljardit eelnevatel aastatel laekunud tulude arvelt, mis on peamiselt välisvahendite ettemaksed ja laekunud CO2 tulude jäägid. Need planeeritakse järgnevate aastate eelarves vastavalt projektide tegelikule ajakavale. 2023. aasta lõpu seisuga olid laekunud tulude jäägid samas suurusjärgus.

Eelarve täitmise andmeid täpsustatakse veebruari lõpuni, seega on tegemist esialgsete andmetega.