Eelmise aasta riigieelarve puudujääk oli prognoositust väiksem
Eelmise aasta riigieelarve puudujääk oli prognoositust protsendi võrra väiksem.
Valitsus sai neljapäeval esialgse ülevaate eelmise aasta eelarve täitmisest, mille järgi eelarve puudujääk jääb planeeritud kolme protsendi asemel kahe protsendi juurde.
"Eelarve puudujääk oli väiksem kui esialgu prognoositud, mis on positiivne uudis. Laekus veidi rohkem, mis on positiivne uudis," ütles peaminister Kristen Michal.
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et defitsiidi vähenemise taga on suurenenud maksud ja riigi panus kulude kokkuhoidu. Defitsiit vähenes ka osade eelmise aasta kaitsekulude üle kandumise tõttu tänavusse eelarvesse, sest ühe suure liitlase palvel saavad nemad enne Eestit oma hanke kätte.
"Lepingud on alla kirjutatud, varustus saabub ilmselt jaanuaris. Need on sellised optilised probleemid, need ei ole poliitika valikud," ütles Ligi.
Eelmise ja tänavuse aasta eelarvet tutvustati kolmapäeval ka riigikogu riigieelarve erikomisjonis. Istungil osalenud riigikontrolöri Janar Holmi sõnul selguvad eelmise aasta täpsemad tulemused alles paari kuu jooksul, mistõttu on neid veel vara kommenteerida. Küll aga selgus, et tänavune eelarve on vaatamata kärbetele ikkagi 155 miljoni euro võrra suurenenud.
"Kas riigieelarves tööjõukulusid, majandamiskulusid ja muude toetuse maht on vähenenud? Kui vaadata riigieelarvet, siis nende toetuse maht ei ole vähenenud, vaid neid toetusi on kärbitud ja pärast seda eelarve tegemise käigus on valitsus lähtuvalt koalitsioonilepingust teinud täiendavaid otsuseid, mille tulemusena on osa sellest summast taastatud ja on suurenenud," kommenteeris Holm.
Ligi ütles, et selline käsitlus on solvav inimestele, kes on riigisektoris oma tööst ilma jäänud.
"Eelarve ongi kasvanud, kasvab inflatsiooni tõttu, kasvab selle tõttu, et pensionid indekseeritakse, mis on väga õige asi. Ta kasvab selle tõttu või ei vähene ka selle tõttu, et mitmed valdkonnad me kärbetest jätsime välja, kaasa arvatud riigikontrolli. /.../ Kuid tegevuskulude, huvitoetuste arvelt oli ministeeriumitel kohustus kärpeid teha. /.../ Võin kinnitada, et ikkagi valitsus oma kulusid tõmbab koomale ja inimestel riigisektoris tuleb püksirihma pingutada," selgitas Ligi.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"