Svet: liiklusohutusprogramm kukkus läbi
Viimatine liiklusohutusprogramm on taristuminister Vladimir Sveti sõnul läbi kukkunud, sest liiklussurmade vähenemise asemel on viimastel aastatel ohvrite arv hoopis suurenenud. Uus programm peab parandama nii inimeste liikluskäitumist kui ka teede olukorda.
Liiklusstatistika näitab, et liiklusõnnetuste arv on igal aastal kasvanud, kui 2021. aastal oli neid üle 1500, siis möödunud aastal juba üle 1900. Hukkunute arv on tõusnud samal ajal 55-lt 69-ni. Kuid riigi liiklusohutusprogramm aastateks 2016–2025 nägi ette, et perioodi lõpuks langeb hukkunute arv 40-le.
Taristuminister Vladimir Svet tõdes, et senine lähenemine liiklusohutusele on läbi kukkunud.
"See mis töötas varem, ei tööta enam. Kui me vaatame neid põhjusi, miks inimesed meie teedel hukkuvad, siis see on kiirus, see on alkohol, see on vale juhtimisstiil. Ja muidugi meil on ka kohti, kus taristu vajab parandamist, kus on vaja rohkem raha, nii et see on kompleksne küsimus," lausus Svet.
Koostatav liiklusohutusprogramm peaks lähtuma elude säästmisest.
"See on küsimus seadustest, reeglitest, järelevalvest, poliitilistest otsustest, rahast. Aga eeskätt on küsimus ühiskondlikus hoiakus," ütles Svet.
Transpordiamet panustab ohutuse tõstmisse alates juhilubade väljastamisest, sõidukite kontrollist lõpetades teede korrashoiuga. Kärbete tõttu on näiteks ennetustöö rahastamine vähenenud 10 korda. Suurimat ohutust tagavaid 2+2 teid tuleb edasi ehitada, aga õnnetusi juhtub enam kõrvalteedel.
"Mõnes kohas on pandud ka tolmuvabad katted, tundub nagu asfalttee, aga see tee ei ole ju ehitatud sellisele kiirusele, kus oleks mõeldud, et inimesed lendavad nagu asfaltteel. Võib-olla need teed vajaksid kiiruspiiranguid 70 või 80 (kilomeetrit tunnis). Need on ühiskondlikud kokkulepped," lausus transpordiameti peadirektor Priit Sauk.
Õnneks on valitsus lubanud, et ta ei vähenda teehooldusraha ega langeta teehooldustasemeid, ütles Sauk.
Liiklusekspert Dago Antov ütles samuti, et eelkõige on vaja paranda liikluskäitumist, vähendada liiklusrikkumisi ja tõhustada järelevalvet.
"Kiiruskaamerad, sellisel kujul nagu need täna töötavad, enam ei aita. Võiks minna üle ka keskmise kiiruse mõõtmisele, mis on lõunapoolsetes riikides, Leedus ja Lätis, andnud tegelikult väga häid tulemusi," lausus Antov.
Põhiteede hooldusega võib kümneaastase perioodi jooksul rahule jääda, kuid kõrvalteede-tänavate omaga mitte, ütles Antov.
Toimetaja: Marko Tooming