Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse 2022. aastal kiirendas globaalset inflatsiooni, kuna toorme- ja energiahinnad tõusid hüppeliselt. Tarneahelate katkemise kartus langetas aga lääneriikide aktsiaturgusid, kirjeldas Financial Times (FT).

Maagaasi hinnad, mis sõja alguses tõusid ja on viimase aasta jooksul püsinud umbes 120 protsenti keskmisest kõrgemad, langesid järsult pärast Trumpi teadet. Euroopa maagaasi võrdlusindeks TTF langes veebruari alguse tipust neljapäeval 8,7 protsenti, edastas FT.

Kui Venemaa gaasivood Lääne-Euroopasse läbi Ukraina taastuksid sõjaeelsel tasemel, võiks gaasihinnad Goldman Sachsi hinnangul langeda praegusest tasemest kuni 50 protsenti, märkis leht.

Samas tõusid aktsiahinnad ja seetõttu ka börsiindeksid. Saksamaa Dax sulgus neljapäeval 2,1 protsenti kõrgemal ja Prantsusmaa Cac 40 tõusis 1,5 protsenti, kuna investorid uskusid, et relvarahu turgutaks Euroopa ettevõtteid pärast kolm aastat kestnud sõda, mis on pidurdanud kasvu kogu kontinendil.

"See [sõda] on viimastel aastatel olnud Euroopa peamiseks takistuseks...paljud investorid lahkusid, kui sõda algas," ütles Barclaysi strateeg Emmanuel Cau lehele. "Rahurahu võib muuta Euroopa taas investeeritavaks."

Indeks Stoxx Europe 600 tõusis 1,1 protsenti, jõudes uue rekordi lähedale ning euro kallines dollari suhtes 0,5 protsenti jõudes 1,043 dollarini euro eest.

Ka Venemaa varade hinnad tõusid neljapäeval, rubla kallines viis protsenti, jõudes 89,5 rublani dollari kohta.

Investeerimisfondi JPMorgan Emerging Europe, Middle East and Africa Securities, mis hoiab mitmeid Venemaa aktsiaid ja Moskva kontol külmutatud raha, osakud tõusid Londonis 18,8 protsenti.

Lennufirmade, keemiaettevõtete ja autofirmade aktsiad, mis saaksid kasu madalamatest energiahindadest, tõusid. Wizz Air tõusis kuus protsenti ja Lufthansa 2,8 protsenti, samas kui autotootja Stellantis väärtpaberid tõusid 4,5 protsenti. Maailma suurim keemiakontsern BASF tõusis 5,3 protsenti.

Samas energiaettevõtete väärtus, millest paljud on viimastel aastatel kõrgete nafta- ja gaasihindade tõttu suurt kasumit teeninud, langes. Euroopa suurima gaasitootja Equinor aktsia kukkus 1,9 protsenti, olles päeva sees langenud korra koguni kuue protsendi võrra. TotalEnergies langes 0,5 protsenti.

Tõusid ka ehitus- ja taristuettevõtete aktsiad, mis võiksid osaleda pärast sõda Ukraina ülesehitamises. Prantsuse tööstuskontsern Legrand tõusis 9 protsenti, terasetootja ArcelorMittal aga 3,2 protsenti.

"Laiemas kontekstis on madalamate energiahindade ja ebakindluse vähenemise mõju Euroopa aktsiatele positiivne," ütles BNP Paribas Asset Managementi turu peastrateeg Daniel Morris.

Financial Timesi kommentaari kohaselt lisandub aktsiahindade neljapäeval toimunud hüpe Euroopa aktsiate pikemalt kestnud tõusule, mille põhjuseks on Trumpi oodatus leebem hoiak tollimaksude kehtestamisel, väljavaade madalamateks intressimääradeks võrreldes USA-ga ja lootustega sõjale lõpule.