Brenti toornafta futuurid langesid 4,21 dollarit ehk 5,1 protsenti, lõpetades päeva tasemel 78,96 dollarit barreli kohta, samas kui USA toornafta hinnaindeks WTI langes 4,70 dollarit ehk 5,8 protsenti, sulgudes 76,05 dollari juures barreli kohta.

Tegemist oli Brenti madalaima sulgemishinnaga alates 2. märtsist ja WTI madalaima hinnaga alates 4. märtsist.

USA ja Iisrael alustasid rünnakuid Iraani vastu 28. veebruaril. Päev enne sõja puhkemist maksis Brenti nafta 72,48 dollarit ja WTI toornafta 67,02 dollarit barreli kohta.

Naftahinna viisid langusesse teated USA ja Iraani ajutisest kokkuleppest sõja lõpetamiseks ja Hormuzi väina taasavamiseks ning teisipäeval avalikuks saanud tehingu üksikasjad. Kokkulepe sisaldab muu hulgas ka lubadust võimaldada Iraanil taas naftat müüa.

"Toornafta hind langeb kiiresti eeldusel, et Hormuzi väin avatakse peagi," kirjutas Mizuho energiaturgude direktor Bob Yawger. Enne sõda liikus läbi Hormuzi väina ligikaudu 20 protsenti maailma naftatarnetest.

Ajutise rahuleppe üksikasjad hakkasid teisipäeval selginema. USA president Donald Trump ütles, et kokkulepe välistab Iraani võimaluse tuumarelva arendada. Üks USA ametnik lisas, et pärast leppele allakirjutamist lubatakse Iraanil taas naftat eksportida.

Kokkulepe pikendaks aprillis välja kuulutatud habrast relvarahu veel 60 päeva võrra ning avaks uuesti Hormuzi väina, mille Iraan oli pärast USA ja Iisraeli rünnakuid sisuliselt sulgenud.

Samas püsivad kahtlused. Eksperdid hoiatavad, et laevandus ja energiaeksport võivad taastuda alles nädalate jooksul. Liibanonis teatas Iraani toetatud islamistlik terrorirühmitus Hezbollah, et nende hinnangul ei kirjuta Iraan lõplikule tuumaleppele alla enne, kui Iisrael Liibanonist lahkub.

"Praegu usub turg väga suurel määral selle plaani edu, pööramata piisavalt tähelepanu keerulistele küsimustele nagu hüvitised, sanktsioonid ja eelkõige rahuldav tuumalepe, mis oli suuresti sõja algpõhjuseks," märkisid energiakonsultatsioonifirma Ritterbusch and Associates analüütikud.

Esialgse kokkuleppe uudis ajendas mitmeid investeerimispanku, sealhulgas Goldman Sachsi, Morgan Stanleyt ja Citit, oma naftahinna prognoose allapoole korrigeerima.

Mõjutegureid oli ka mujalt maailmast

Naftahindu survestasid allapoole liikuma ka muud tegurid teistest maailma piirkondadest, märkis Reuters.

Maailma suuruselt teine majandus, Hiina, näitas mais jätkuvalt ebaühtlaseid majandustulemusi. Riigi naftatöötlemismaht vähenes mais aastatagusega võrreldes 9,1 protsenti, jõudes ligi nelja aasta madalaimale tasemele.

Lootused on suurenenud Vene agressioonisõja lõppemiseks Ukrainas, kui USA president Donald Trump ütles teisipäeval pärast kohtumist Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, et Venemaa peaks Ukrainaga rahu sõlmima. Need kommentaarid tekitasid G7 riikide juhtides ettevaatlikku optimismi võimaliku rahuleppe suhtes.

Ukraina sõja võimalik lõpetamine võiks kaasa tuua osa Venemaa-vastaste sanktsioonide leevendamise, mis omakorda võimaldaks Moskval rohkem naftat eksportida. USA energiaministeeriumi andmetel oli Venemaa 2025. aastal USA ja Saudi Araabia järel maailma suuruselt kolmas naftatootja.

Kõrge intressimäärad piiravad tarbimist

USA-s usub enamik suurtest maaklerfirmadest nüüd, et Föderaalreserv hoiab intressimäärad kogu 2026. aasta jooksul muutumatuna. Aasta alguses oodati veel kahte intressilangetust.

Jaapani keskpank tõstis teisipäeval intressimäärad 31 aasta kõrgeimale tasemele.

Kõrgemad intressimäärad suurendavad tarbijate kulusid, mis võib aeglustada majanduskasvu ja vähendada nõudlust kütuse ja muude naftatoodete järele.