Tähelepanelikud Emajõe ääres liikujad on viimase nädala jooksul saanud jälgida kopra tegevust mitmeid päevi. Loom askeldab rahulikult kaldal ja ei lase ennast möödujatest häirida, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See oli päris üllatav jah, et ma seda keset linna näen ja ta oli päris suur ja selline ikka hea toitumuse juures ja pardid olid siin samas, neist ta ei teinud välja. Inimesed vaatasid teda, pildistasid, päris huvitav oli vaadata," ütles tartlane Ain.

Zooloogi Nikolai Laanetu sõnul ei näe kopraid Tartu kesklinnas just eriti tihti, kuid linna ääres küll. Põhjused, miks loom kesklinna tulnud on, on tema sõnul seotud kas elutingimuste järsu muutusega või häirimisfaktoriga, milleks võivad olla näiteks hunt ja ilves.

"Siin Tartu linna ümber kindlasti kimbutab kobrast ilves nii Aardla poldril kui siin Kvissentali luhal. Siin ju üks ilves lausa majade vahel elutsebki. Et ta on siia päris kesklinna tulnud, ongi see, et see Kvissentali aluste pesakondade häirimine on nüüd ilvese poolt üsna arvestatav. Ta siin linnas jää serva peal päevade kaupa istub ja ei otsi enam kohta ja tagasiminekut sinna, kust ta tuli. See näitab, et midagi on elupaigas lahti," rääkis Laanetu.

Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhtivspetsialisti Märt Holtsmanni sõnul koprad linnas üldiselt suurt tüli teha ei tohiks, välja arvatud linnahaljastusega seonduvalt. Kuigi koprad võivad tunduda rahulikud ja aeglased, tuletab ta meelde, et koprad on siiski metsloomad, kes võivad ootamatult käituda.

"Linnas võib tekkida mureks see, et ta tuleb linnahaljastuse kallale või läheb kellegi aeda õunapuud võtma. Muidu ei tohiks temast linnas suurt tüli olla, aga inimesed muidugi peavad vaatama, et lähedale ei lähe. Metsloomast tuleb alati eemale hoida," ütles Holtsmann.

Suurema kahju võib kobras tekitada näiteks botaanikaaias. Nikolai Laanetul on eredalt meeles ligi 20 aastat tagasi tegutsenud isend, kes proovis järjepidevalt botaanikaaiast toidupoolist leida.

"Ma olen selle kopra üks kord välja püüdnud seal ja siis viisin ta võimalikult kaugele. Enda arust viisin Tammistu kraavi peale ja siis läks kaks nädalat mööda, siis see sell oli jälle siin tagasi. See oli minu jaoks ka üllatus, et see sama sell oli uuesti värava alt sisse toginud ja siis, kui ma sain teada, et peaks uuesti välja püüdma, siis ilmselt vennike võttis mõistuse pähe ja oli öösel putket lasknud," meenutas Laanetu.