Teisipäeval kella 11 seisuga oli veetase 253 cm ning tõusu kiirus umbes üks cm tunnis. Veetaseme tõus on põhjustatud jää- ja lobjakaummistusest Tartust allavoolu ning hommikuks olid Tartusse jõudnud väga suured lobjakapangad. Veetaseme kiire tõus algas nädalavahetusel tasemelt 225 cm üle Tartu hüdromeetriajaama graafiku nulli.

Tartu linn asus sulgema kraave ja truupe, mis võivad kõrgvee tõttu hakata voolama tagurpidi, ehk hoovide ja linna poole. Vajadusel hakatakse vett suletud truupide tagant ära pumpama.

Emajõgi võib linnas kohati tõusta üle kallaste ja ujutada üle kaldaäärsed kõnniteed. Ajutised liiklusmärgid on paigaldatud Kroonuaia silla alustele jalgteedele ja Atlantise trepistikule.

"Palume Tartus liikujatel olla ettevaatlikud ning mitte minna jõe äärde õhukesele moodustunud jääle. Soovitame vältida jõeäärseid kõnniteid," seisab agentuuri teates.

Olukorra taandumise kohta ei saa keskkonnaagentuur veel prognoosi anda, sest jääummistuste korral on hüdroloogilise mudeli prognoos ebatäpne, jääolude ja lobjaka teke ja lagunemine jões ei ole prognoositav.

Varem on taoline jää- ja lobjakaummistus üldjuhul kestnud kaks kuni viis päeva ning sellega kaasnenud veetaseme tõus ulatunud kuni 40 sentimeetrini. Tõenäoliselt jääb seekord veetaseme maksimum vahemikku 260 kuni 270 sentimeetrit.

"Praeguseks hetkeks see ongi peaaegu kriitilisel tasemel – üks sentimeeter on puudu ja kriitiline tase tuleb kindlasti tänase päeva jooksul ära. Ja tõus praeguste prognooside kohaselt jätkub 260 kuni 270 sentimeetrini Tartu jaama nullist. Kui nüüd rääkida, mis veetasemel kodudesse inimestel potentsiaalselt vesi hakkab tungima, siis see veetase on kindlasti oluliselt kõrgem – 300 ja sealt edasi," rääkis keskkonnaagentuuri hüdroloogilise seire Tartu juht Tanel Toots.

Keskkonnaagentuur kutsub inimesi üles ettevaatusele ja hoiduma liikumisest üleujutatud kaldaaladel.

Haavatavaim on Ihaste piirkond

Elamupiirkondadest on veetõusule kõige haavatavam Ihaste piirkond.

"Päris hoovi jõudis nädalavahetusel, enne seda oli aia taga. Täna hommikul oli vahe see, et vesi oli keldrisse jõudnud, muus osas midagi teistmoodi ei olnud. Ma olen keldrisse pannud ühe reoveepumba ja teises keldris on mul äravool ka korraldatud niimoodi, et saaks selle pinnasevee ära juhtida," rääkis Ihaste elanik Martin-Sten.

Päästeamet soovitab inimestel üle kontrollida, millised piirkonnad on potentsiaalsed üleujutusalad ning mõelda läbi, kuidas sellisel juhul toimida.

"Võib-olla natukene peaksime tõesti rohkem mõtlema sellele, kas oleme selles ohustatud piirkonnas, kus me elame. Kõigepealt selle selgeks tegema üldse. See on ju selge, et vesi ja elekter ei käi kokku, võib-olla saame siis mingisuguse tehnika natuke kõrgemale ära tõsta, kui me teame, et seal ohustatud piirkonnas elame," selgitas Lõuna päästekeskuse peaspetsialist Urmo Paju.