"Inimestele tuleb üllatusena, et trahvimäärad on tõusnud. Reaalsusesse jõuab see siis, kui numbrit paberil nähakse," tõdes Maalehele politseikolonelleitnant Sirle Loigo.

Eelmise aasta jaanuaris tuvastas politsei 6605 liiklusalast rikkumist, sh 257 joobes juhti ja 1509 kiiruseületajat, ent tänavu jaanuaris oli rikkumisi 7270. Joobes juhte tabas politsei vaid paarkümmend enam kui aasta eest jaanuaris, aga kiirusega patustajaid koguni 739 rohkem ehk kokku 2248.

Liiklusrikkumiste eest määras politsei tänavu jaanuaris trahve 682 564 euro ja lühimenetluses mõjutustrahve 387 764 euro eest ehk kokku 1 070 328 eurot.

Kõige rohkem täitsid riigikassat kiiruseületajad, kes peavad oma kukrut kergendama 472 488 euro võrra. Kiiruse ületamise eest määratud keskmine trahv oli 350 eurot ja sama rikkumise eest määratud mõjutustrahv 114 eurot.

Joobes juhid said trahve 89 288 euro eest, keskmine trahvi suurus oli 819 eurot, ning turvavarustuse mittekasutajad peavad trahve tasuma kokku 25 544 eurot.

Võrreldes möödunud aasta jaanuariga tuleb välja, et kiiruseületajate jaoks tõusis keskmine trahv 168 euro ja mõjutustrahv 34 euro võrra, joobes peaga sõitmise eest tõusis keskmine trahv 370 euro võrra.

Samas Loigo ei usu, et trahvimäärade tõus hakkab liikluspildile kohe positiivselt mõju avaldama, mõju võib näha ehk aasta pärast.