Juhtum kinnitati LABRIS-e laboris ja tegu on seni põhjapoolseima Lääne-Niiluse palaviku leiuga Euroopas.

Lääne-Niiluse palavik on sääskede kaudu leviv viirushaigus, mis ohustab ka inimest. Viirus levib eelkõige lindude seas, kuid võib sääsehammustuse kaudu kanduda imetajatele.

Haigestuvad peamiselt metslinnud, harva ka kodulinnud. Nakatunud lindudel võivad esineda mitmesugused haigustunnused, sealhulgas üldine nõrkus, isutus ja närvinähud nagu jalgade parees, koordinatsioonihäired ja krambid, mis võivad lõppeda surmaga. 

Inimestel kulgeb enamik haigusjuhtudest sümptomiteta ja haigus areneb välja vaid vähestel nakatunutel. Sümptomid ilmuvad tavaliselt kolm kuni kuus päeva pärast nakatumist ning hõlmavad mõõdukat kuni kõrget palavikku, peavalu, lihasvalu, väsimust ja nahalöövet. Rasketel juhtudel võivad tekkida neuroloogilised sümptomid.

Haigus ei levi inimeselt inimesele ning pole tõendeid, et surnud lindude käitlemisel võiks inimene nakatuda. Sellegipoolest peaksid nakatunud lindudega kokku puutunud inimesed olema ettevaatlikud.

Hobustel võivad Lääne-Niiluse palaviku tunnused sarnaneda teiste haiguste sümptomitega. Kõigil nakatunud hobustel ei kujune haigus välja ning mõned loomad võivad surra ilma eelnevate haigustunnusteta. Varajased sümptomid on sageli seotud üldhaigestumisega, raskematel juhtudel tekivad närvinähud, mis võivad mõnel juhul lõppeda surmaga.

Eesti sääskedelt pole viirust seni leitud

Eestis tuvastati viirus algselt linnugripi riiklikuks seireks kogutud proovist. Proovid, milles lindude gripi viirust ei esinenud, testiti OH4Surveillance projekti raames ka Lääne-Niiluse viirusele. Seda viirust ei ole varem Eestis seiratud.

"Uuringuid alustades me sellist leidu ei prognoosinud, kuid sügisel Lätis leitud viiruse põhjal võis seda juba tõenäolisemaks pidada. Praegu on see üksik leid, kuid olukorrast annab parema ülevaate edasine seire. Seni pole teada viiruse esinemist sääskedel Eestis," sõnas LABRIS-e riskihindamise osakonna juhtivspetsialist Age Kärssin.

Keskuse teatel näitab Lääne-Niiluse viiruse tuvastamine Eestis, et seoses kliimamuutustega võivad Eestisse jõuda loomataudid, mida varem ei ole meie kliimavööndis esinenud.

Põllumajandus- ja toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhtivspetsialisti Anne-Ly Veetamme sõnul peavad loomaarstid olema tähelepanelikud ja pidevalt uuendama oma teadmisi loomataudide osas.

"Nakatumise vältimiseks peavad loomapidajad pöörama tähelepanu oma loomade tervisele, seda eriti perioodil, kui sääski on palju. Võimalusel vältige liigniiskeid paiku, seisva veega veekogusid, kasutage sääsetõrjevahendeid. Kui tekib kahtlus loomade haigestumisest, teavitage oma loomaarsti. Kuna hobustega reisitakse palju võistlustele, siis võimalusel vältige nakatunud piirkondi," ütles Veetamm.  

LABRIS jätkab koostöös teiste partneritega seiret, et hinnata riske ning tagada nii inimeste, loomade kui ka keskkonnaohutus.