Kiviselg: Venemaa relvajõud sõltuvad välisabist
Kuigi avalikkuses on kõneaineks võimalikud rahuläbirääkimised, ei ole sõjategevus Ukrainas vaibunud ning jätkub endiselt nii Kurski, Donetski kui Zaporižžja piirkonnas, vähemal määral ka Hersoni ja Harkivi suundadel, ütles kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg pressikonverentsil.
"Pealöögisuunal – Donetski oblastis Pokrovski linna ja selle lähiümbruses – jätkavad Venemaa relvajõud edenemist: on jõutud Pokrovski lõunapoolsetesse eeslinnadesse, samuti kontrollitakse Kotlõne asulat Pokrovskist edelas," ütles Kiviselg.
"Kurahhove piirkonnas vallutati Datšne ja Ulaklõ külad ning tõenäoliselt langeb järgmisena Venemaa relvajõudude kontrolli alla Konstantõnopoli küla Ulaklõst läänes. Võimalik, et selles piirkonnas tekib Ukraina relvajõudude ümberpiiramisoht, mida veidi leevendab tõsiasi, et piiramisrõnga põhjaküljel voolab Vovtša jõgi ehk tegemist on loodusliku takistusega," selgitas Kiviselg.
Samal ajal pole taolised edusammud Kiviselja sõnul tulnud kergelt: veebruaris on Vene relvajõud edenenud keskmiselt ligi üks ruutkilomeeter päevas ning on kaotanud kõrge väärtusega tehnikat. Võimalik, et Ukraina relvajõududel õnnestus hävitada Venemaa õhutõrjesüsteem S-350 Vitjaz ning on tuvastatud ka esimene termobaarilise relva TOS-2 hävitamine. Mõlemad kaotati Donetskis.
"Kurski oblastis on Ukraina relvajõududel korda läinud enda kontrolli all hoida tänavu veebruari alguse rünnakuga vallutatud maa-alad Sudžast kagus, kuid samal ajal on kaotatud alasid mullu augustis loodud eendi lääneküljel. Seal on Venemaa relvajõudude kontrolli alla langenud Sverdlikovo asula piirkond, mis võimaldab kaudtulega mõjutada Sudža lähistel olevat kirde-edelasuunalist maanteed, Ukraina relvajõudude olulist logistikateed piirkonnas," rääkis Kiviselg.
Kiviselja hinnangul on võimalik, et kaudtulevahendite ja nende kasutamisega on Venemaa relvajõududel probleeme.
"On teateid, et Venemaa ootab uusi Põhja-Korea lahingumoonatarneid 122 ja 152 millimeetri suurtükisüsteemidele, lisaks eri tüüpi rakette. Samuti on võimalik, et saabuvad juurde uued Põhja-Korea sõdurid ja samuti kaudtulevahendid. Ühtlasi on kinnitust leidnud esimese Põhja-Korea liikursuurtüki häving lahingutegevuses," rääkis Kiviselg.
Lahingumoona, isikkoosseisu ja tehnika import Põhja-Koreast ja teistest partnerriikidest näitavad, et Venemaa relvajõud sõltuvad oma tegevuses üsnagi palju välisest abist, kuigi avalikkusele püütakse kuvada hoopis teist pilti, lisas Kiviselg.
Toimetaja: Mari Peegel