Lähiajal võib Donald Trump kohtuda Putiniga, USA presidendi väitel võib kohtumine peagi aset leida. See viitab, et Moskva vaatab sõja lõpetamise poole. Lahtiseks aga jääb küsimus, miks Kreml on üldse valmis pidama kõnelusi. Venemaa pole suutnud oma eesmärke saavutada. 

Putin ise on andnud korduvalt märku, et inimeludest ta ei hooli. Kiievis on aga endiselt võimul Ukraina-meelne valitsus. Demarais kirjutab, et Putini meelemuutus võib olla seotud rahapuudusega. 

Pikk Ukraina sõda ei pruugi olla Venemaa huvides, kuna see on närinud Moskva rahakotti augu. Hoolimata sellest, et riigi eelarvedefitsiit on väike, siis Venemaa rahandust ootavad ees keerulised aastad. Moskva-vastaste sanktsioonide tõttu ei pääse Venemaa ligi rahvusvahelisele võlakirjaturule. 

Moskva vajab aga puudujäägi katmiseks lisaraha ning Venemaa lasi seetõttu käiku varuplaani. Kreml pöördus riigi finantssektori poole ja pangad pidid ostma riigi võlakirju. Demarais kirjutab, et see strateegia töötas 2022. ja 2023. aastal suhteliselt hästi, kuid nüüdseks on ajad muutunud, vahendas Politico.

Venemaa pangad on rahahädas ja Kreml pidi eelmise aasta lõpus tühistama mitu võlakirjaemissiooni, kuna ostjaid polnud. Seega, riigisisene laenamine on üha keerulisem. Moskva pööras seetõttu pilgu Venemaa Rahvusliku Heaolu Fondi poole. 

Kasvanud riigieelarve puudujäägi katmiseks peab Kreml nüüd kasutama  Rahvusliku Heaolu Fondi vahendeid, mille likviidsed reservid kahanevad. Kui Kreml jätkab raha põletamist senises tempos, et pruugi ka seda fondi kauaks jätkuda. 

Demarais kirjutab, et Moskva võib praegu vaadata murelikult riigi rahavarude poole ja võib küsida: kui kauaks jätkub riigil raha? Mis juhtub, kui see saab otsa? Võimalik, et 2025. aasta on viimane aasta, mil Moskva suudab oma säästude abil puudujääki täielikult katta. 

Demarais hindab, et rahapuuduse tõttu on nüüd Putini käed seotud ning alanduse vältimiseks otsib ta hingamisruumi. Kuna reservid on otsakorral, vajab riik juurde uut rahaallikat. Seetõttu võib Putin soovida Moskva-vastaste sanktsioonide leevendamist ning ta võib peatada sõjategevuse. See võimaldaks Moskval oma riigikassat kaitsekulutuste vähendamise kaudu täiendada. 

Demarais toob välja, et ka Ukraina luure peavalitsuse (HUR) juht Kõrõlo Budanov prognoosis 2024. aasta septembris, et majanduslikesse raskustesse sattunud Moskva üritab 2025. aastal sõjale kriipsu peale tõmmata. Võimalik, et Budanovi ennustus osutus prohvetlikuks.