Putin proovib näidata Ukraina rünnakuid Moskvale agressorriigi eduna

Venemaa president Vladimir Putin rääkis 23. juunil Kremlis toimunud briifingul avalikult Ukraina rünnakutest taristule, püüdes Moskvat tabanud ulatuslikke rünnakuid kujutada agressorriigi eduna.
Tegemist on riigipea esimeste kommentaaridega sel teemal pärast seda, kui Ukraina ründas 16. ja 18. juunil Moskva naftarafineerimistehast. 18. juuni rünnak oli suurim droonilöök Moskvale alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest.
"Enne kui asume põhiteemade juurde, tahaksin öelda paar sõna küsimuste kohta, mis ei ole otseselt seotud tänaste päevakorrapunktidega," ütles Putin valitsuse videokonverentsi alguses, mis näiliselt pidi keskenduma Venemaa tervishoiule, transpordile ja haridusele.
Konverents toimus ajal, mil Putin seisab silmitsi kasvava sisepoliitilise survega – Ukraina rünnakud, kütusepuudus ja internetikatkestused võimendavad sõja mõju igapäevaelule Venemaal.
Sellest hoolimata andis Putin endast parima, et näidata Ukraina kasvavat edu Venemaa energiarajatiste ründamisel hoopis Moskva võiduna.
"Me oleme teadlikud – ja näeme –, et kuna olukord rindel halveneb Kiievi režiimi jaoks kiiresti ning vastane kaotab üksteise järel territooriume, samal ajal kui meie väed vallutavad järjest uusi asulaid, on režiim valinud meie tsiviilobjektide ja taristu ründamise taktika," sõnas ta.
"Nad püüavad häirida energiavarustust ja mõjutada turismihooaega – need on kavatsused, mida nad on meile erinevate kanalite kaudu avalikult väljendanud," lausus Putin.
Venemaa 2026. aasta kevadine pealetung on suures osas läbi kukkunud. Ukraina kaitseminister Mõhhailo Fedorov teatas, et aprillis "kõrvaldati või said raskelt haavata" 35 203 Vene sõdurit. Monitooringugrupi DeepState andmetel suutis Venemaa nende ränkade kaotuste hinnaga okupeerida vaid 141 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumi.
Samal ajal on Ukraina rünnakud seisanud töö mitmes Venemaa rafineerimistehases, süvendades kütusekriisi, mis on mitmes piirkonnas toonud kaasa bensiinimüügi piirangud. Asepeaminister Aleksandr Novak ütles samuti 23. juunil, et Venemaa kaalub puudujäägi tõttu diislikütuse ekspordikeeldu.
Putin rünnakute tagajärgi üksikasjalikult ei kommenteerinud. Selle asemel teatas ta, et annab valitsusele korralduse astuda täiendavaid samme Ukraina rünnakute tagajärgede minimeerimiseks. Ta ei täpsustanud, mida need meetmed endast kujutavad.
"Loomulikult lasub esmane vastutus nende ohtude tõrjumisel kaitseministeeriumil ja teistel julgeolekuasutustel," ütles ta. "Samal ajal peab Venemaa Föderatsiooni valitsus võtma täiendavaid meetmeid selliste tegevuste tagajärgede minimeerimiseks – või täielikuks kõrvaldamiseks."
Putini toetus on viimastel nädalatel saanud tõsise löögi, langedes sõjaaja madalaimale tasemele, kuna Ukraina rünnakud Venemaa territooriumile on muutnud sõja tasakaalu. Analüütikute hinnangul võivad need tulemused viidata kasvavale lõhele Kremli poliitilise eliidi seas.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: The Kyiv Independent











