"Kiiev jätkab tulistamist kesk- ja kaugmaasüsteemidest põhjustades kütusepuudust ja tekitades nii laiaulatuslikke kahjustusi, et Moskva kohal kerkib must suits. Tekib üha enam küsimusi selle kohta, mida suudab Putin vastuseks Ukraina uuele enesekindlusele ette võtta," kirjutab CNN.

CNN viitas, et peamiseks küsimuseks jääb see, kas Putin on võimeline või valmis vastuseks eskaleerima konflikti nii Ukraina ja ka riigi NATO liitlaste vastu.

CNN märkis, et samas ei vaibu hirmud selle ees, et Venemaa võib Euroopas uue rinde avada.

USA on väidetavalt hoiatanud Poolat, et Moskva võib rünnata piiratult ja võib-olla droonidega või mõnes muus hübriidsõja vormis. Väljaanne märkis, et paarikümne aasta eest oleks see tundunud mõeldamatu.

Märkimisväärne on ka see, et viimase aasta jooksul on Eesti registreerinud sõjaväevormis venelaste kohalolekut oma piiri lähedal. Lisaks suleti Taani lennujaamad nende õhuruumi ilmunud tundmatute droonide tõttu.

"Ajaloo suurimas sõjalises alliansis veereb ja üsna põhjendatult niiöelda häirekellade ratas. Pärast Putini kahetsusväärset ja põhjendamatut otsust tungida 2022. aastal Ukrainasse oleks ebamõistlik järeldada, et diktaator ei ole võimeline andma järele väga halbadele ideedele," märkis CNN.

CNN World kirjeldas Venemaa tegelikku olukorda ja sellega koos ka Putini dilemmat poolitatud ekraanina, kus vastanduvad erinevad vaatenurgad.

"Vasakul on pilt nõrkusest. Geopoliitiliselt, siseriiklikult ja sõjaliselt on Moskva väljaande hinnangul täiesti teistsuguses olukorras kui 2022. aasta veebruaris. See ei saa endale enam lubada eksimisluksust. Tegemist on suurvõimuga, mis impordib bensiini, kuna Ukraina droonid on tabanud tema naftatöötlemistehaseid, kulutab sõja tagajärgede leevendamiseks välisvaluutareserve ning vabastab vange, et korvata puudujääke Ukraina rindejoonel," kirjutas CNN.

Lisaks on Venemaast saanud sisuliselt Pekingi vasallriik, kuna see vajab praktilist sõjalist abi Põhja-Korealt ja Iraanilt.

Artiklis rõhutatakse, et Kreml peab omaenda müüride kaitsmiseks esmatähtsaks õhutõrjesüsteeme. Pilt on kahtlemata pettumust valmistav.

Ent ekraani paremal poolel on kujutatud Venemaa lahinguvalmidust. Väljaanne nentis, et tehased on ümber kohandatud, et sõjamasinat pidevalt varustada. Kooliõpilased kohtuvad Ukraina jõhkrates lahingutes osalenud veteranidega ning riigitelevisioon on juba aastaid olnud propagandamasina kontrolli all.

"Sellistes tingimustes võiks konflikti laienemine NATO sõjalise liiduga ehk vaenlasega, kellele Putin on alati vastandunud, ühtaegu selgitada Moskva aeglast langemist patiseisu Ukrainas ning aidata õigustada sõja laiendamist või isegi täielikku mobilisatsiooni Venemaa sees," märkis CNN.

Putin saaks lõpuks rahvale väita, et peabki eksistentsiaalset lahingut postsovetliku maailma saatuse üle ja tegemist pole lihtsalt ebaõnnestunud katsega tungida kallale endast väiksemale naabrile.