Olavi Lepp: majandus peab inflatsiooni kasvust mööda minema
Swedbank Eesti juht Olavi Lepp ütles "Aktuaalse kaamera" otsestuudios, et kuna inflatsioon on majanduskasvust suurem, peab majandus kiiremini kasvama hakkama.
Eelmises kvartalis nägime kerget kasvu, aga nüüd näeme, kuidas inflatsioon kiireneb. Kus kohas me oma majandusega praegu oleme?
Täpselt sellise koha peal olemegi, et mõned indikaatorid on hakanud paranema ja selle üle me korraks võiksime rõõmu tunda. Me oleme nominaalis kasvanud kogu aeg, nüüd oleme ka reaalselt kasvanud inflatsiooniga läbi korrigeerituna. Aga nüüd on väike tõke tee peal, et inflatsioon on suurem, ehk me justkui peaksime kasvama natuke veel kiiremini majanduses, et sellele järgi jõuda. Saab olema huvitav aasta, kus üks trend liigub ühes suunas ja teine võib-olla teises.
Kuna inflatsioon on oodatust suurem, siis kas on oht, et inflatsioon sööb majanduskasvu ära?
Seda ta viimased aastad ka teinud on. Tegelikult on majandus nominaalis kasvanud. Kindlasti on paljud tundnud seda ka oma palgamuudatuste näol, aga samal ajal poes kulub see kõik ära. Nii et justkui majandus kasvab, aga samal ajal sa midagi rohkem ei saa. Selles mõttes on see meile tuttav teema. Aga kindlasti inflatsioon on meie keskkonnas kogu aeg olnud natuke väljakutse. Ta on tihtipeale üsna kõrge. Me teame, et natuke tuli see maksumuudatustest, natuke energeetikast. Mingil määral on ta oodatav. Isegi ootamatult kõrge on natuke oodatav.
Kuidas teie panga poolt tajute, kas inimeste elu ja hakkamasaamine hakkab paranema või on see veel mägede taga? Kas inimeste kindlustunne hakkab paranema?
Seda kindlustunnet me peame kõik ühiselt looma. Märke sellest on. Ma võrdlen ühe aasta taguse ajaga näiteks seda, milliseid plaane me täna oma ettevõtetega arutame, milliseid investeeringuid nad soovivad teha, kuidas me peaks olema valmis neid finantseerima, siis see ette nähtav projektide hulk on oluliselt suurem, kui see oli aasta aega tagasi. Nii et seal ettevõtjate poolel teatud valmidus on, aga kas need jõuavad ka tegelikult tehinguteni, siis see vajab sellist üldist kindlustunnet, et ettevõtjad tunnevad ka, et tasub teha. Ja siis luuakse töökohti, siis on lisandväärtus ja siis ka eratarbijal ja eraisikutel on selle võrra lihtsam. On tööd ja on lisandväärtust, mida ümber jagada.
Mis on see, mida inimesed kodudes teha saavad, et see kindlustunne ettevõtetel paraneks, et neid töökohti ja lisandväärtust loodaks?
Me ei saa üle ega ümber sellest, et me peame ühiselt seda julgeolekukonteksti looma ja aduma. See on nii suur muutuja, et me peame ise võib-olla oskama seda õigesti hinnata ja võtta ka sellise mõõdukalt enesekindla seisukoha. Ma tean, et see on tänases seisukorras väga raske, aga vaatame näiteks Soomet, siis neil on kuidagi paremini see õnnestunud. Võiks olla selline positiivselt, stoiliselt rahulik ja teha oma asja. See on see põhisoovitus. Me peame kõik oma asja rahulikult tegema. Ja väliskeskkonnas peame lootma eeskätt diplomaatidele.
Toimetaja: Aleksander Krjukov