Juulis oli ettevõtete kindlustunde indikaator jätkuvalt kõige kõrgem kaubanduses (+10,5), ent võrreldes juuniga on kaubandusettevõtjad järgmise kolme kuu müügi prognoosimisel ettevaatlikumaks muutunud, teatas statistikaamet.

Teenindus- ja tööstussektoris oli näitaja vastavalt +6,5 ja +0,3. Kõige madalam oli kindlustunde indikaator jätkuvalt ehitussektoris (-14,6). Sarnaselt eelmise kuuga peavad ehitusettevõtjad ehitustegevuse suurimaks piiranguks ebapiisavat nõudlust. Lisaks on võrreldes juuniga kasvanud nende ettevõtjate osatähtsus, kelle hinnangul ettevõtte töötajate arv järgmise kolme kuu jooksul väheneb.

Tarbijate kindlustunde indikaator oli juulis -26,1, mis on mõnevõrra parem kui möödunud kuul. Sealjuures paranesid tarbijate hinnangud oma leibkonna ja riigi majanduslikule olukorrale nii praegu kui ka järgneva 12 kuu jooksul. Kõige enam kasvas tarbijate hinnang püsikaupade ostuvõimekusele.

Eamets: majandus oleks jõudnud nagu ristteele

Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsa sõnul näitavad teisipäeval avaldatud kindlustunde indikaatorid, et tarbijate arvates on majanduses toimunud kerge olukorra paranemine.

"Värske tarbija kindlustunde indikaator -26 näitab siiski, et neid, kes arvavad, et olukord on läinud kehvemaks, on protsentuaalselt rohkem kui neid, kes arvavad, et olukord on läinud paremaks. Eelmise kuu näitajaga -29 võrreldes on olukord tarbijate hinnangul paranenud," selgitas Eamets.

Majandusekspert lisas, et Euroopa Liidu keskmine näitaja oli -15 ning ka see läks juulis eelmise kuuga võrreldes natuke paremaks. Naabritega võrreldes on eestlased aga jätkuvalt kõige pessimistlikumad.

Tööstuses jagunevad optimistid ja pessimistid täpselt pooleks, sest indikaatori väärtus oli 0,3. "Murettekitav on ehitussektori kindlustunde vähenemine, kuna tegemist on reeglina valdkonnaga, kus asjad esimesena hakkavad halvenema või paranema, millele siis muud sektorid järele tulevad. Ehituses võiks ju pilt olla palju optimistlikum, sest käimas on suuremahulised taristuobjektid, mis annavad tööd ja leiba nii täna kui ka lähitulevikus," ütles Eamets.

Kui teeninduses kindlustunne paranes, siis natuke halvenes see kaubanduses, kus toidukaupluste seis on olnud vilets juba mitu aastat. "Kindlustunde indikaator näitab, et oluliselt kahanes nende kaupmeeste osakaal, kelle arvates järgmise kolme kuu jooksul müüginumbrid kasvavad. Veel juunis arvas nii 50 protsenti, kuid juulis vaid 18 protsenti," tõi Eamets välja.

"Üldist pilti vaadates võib öelda, et majandus oleks nagu jõudnud ristteele, kus osade arvates hakkavad asjad paremaks ja enam-vähem sama paljude arvates kehvemaks minema. Selles pildis on tööstuse kindlustunne hea suure pildi indikaator. Tarbijad on paraku ikka veel veendunud, et kõik on halvasti, mis siis, et on suvi ja puhkuste aeg," märkis Eamets.

Konjunktuuribaromeetritega hinnatakse nelja ettevõtlussektori ja eratarbijate majanduslikku kindlustunnet. Vastuste põhjal moodustatakse iga sektori kindlustunde indikaator, mis on muu hulgas aluseks majandusprognooside ja üle-euroopaliste võrdluste tegemiseks.

Varem avaldas majandusliku kindlustunde uuringute tulemusi Eesti konjunktuuriinstituut, kuid alates tänavu maist teeb neid statistikaamet.