Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas teisipäeval algatusest, mille mõjul suunaks Euroopa Liit kaitsevaldkonda täiendavad 800 miljardit eurot. Sellest suurema osa ehk 650 miljardit eurot suunaksid siiski liikmesriigid ning julgustada võiks neid von der Leyeni hinnangul see, kui Euroopa Liit leevendab võlareegleid. Teisisõnu ei läheks täiendavad kaitsekulud enam Euroopa Liidu eelarvereeglite arvestusse.

Jürgen Ligi ütles Vikerraadio saates "Uudis+", et tal ei ole selgemat ülevaadet, milles reeglilõdvenduse ettepanek täpsemalt seisneb ja asi polegi reeglis, vaid selles, et riigid on end lõhki laenanud ega jaksa laene teenindada.

"Suurusjärk on see, et üksi laenuintressi makstakse rohkem kui on kaitsekulud ja kogu see rõõm, mida on peetud arenguks, et tõmbame kõri kinni ja võtame laene, siis läheb järjest elu paremaks, on minevik. Tegelikult makstakse ja teenindatakse vanu võlgu ja see on väga koormav," lausus Ligi, kelle sõnul ei suuda riigid seetõttu kriisidele reageerida.

Rahandusminister märkis, et julgeolek on eksistentsiaalne küsimus, mille arvelt ei saa enam erilisi kompromisse teha. Reaalsus on see, et vaba maailm tõmbub kokku, Euroopa on siin üsna üksi ja peab end ja ka Ukrainat üksikute riikidega kaitsma.

"Sellepärast see pingutus igatahes on hädavajalik, meie oleme seda rääkinud, mina olen seda nullindatest peale rääkinud Euroopas. Ja ei ole kahtlust, et ka Eesti peab kaitsekulusid kasvatama, aga rahanduslik jätkusuutlikkus on julgeoleku osa, see on see moraal ja see kahjuks on praeguse plaani kõige nõrgem külg," tõdes Ligi.

Rääkides sellest, kas von der Leyeni ettepanek peaks olema niisugune, et üht protsenti SKP-st ületavad kaitsekulud ei läheks võlakoorma arvestusse või ei peaks sellesse minema üleüldse mingid kaitsekulud, ütles Ligi, et kulu on kulu ning on illusioon lihtsalt öelda, et reegel ei kehti. Turud reageerivad sellele nii, et reitinguid lastakse alla ja laenamine läheb kallimaks.

"Ma olen kuulnud ka sellest, et see piir on kaks protsenti või üle selle. Aga see oli eelmise Ecofini püstijalajutt, nii et kuulame ära, mis see täpne ettepanek on, meie sellele vastu kindlasti ei sõdi. Riigid tegelikult vaatamata sellele reeglile ei ole suutelised ilma kulu ümbertõstmiseta või maksutõusudeta oma kaitsekulusid kasvatama, laias laastus on ütleme üks protsent SKP-st Eestis kolm-neli protsenti tulu- või käibemaksu, väga ümmarguselt. Mitte protsenti, vaid protsendipunkti, see tähendab siis järsku laenu- või maksutõusu. Sama lugu on ta teistes riikides," selgitas minister.

Ligi sõnul on valitsus juba praeguseks eelarveseisu parandanud

Küsimusele, kas võlareeglite leevendamine EL-is võib kaasa tuua euro nõrgenemise ja inflatsiooni kasvu, nii et kokkuvõttes tuleb euribori langetamise asemel taas tõsta, vastas Ligi, et loomulikult on kõik need asjad omavahel seotud, aga julgeolek on ikkagi kõige tähtsam ja seepärast jätkab Eesti igal juhul kaitsekulude poolelt missiooni katsuda neid ise tõsta ja oodata seda ka teistelt.

Ligi ei soovinud enne kokkulepete sündimist öelda, milline on tema vaade, kas peaks lisakuludeks kasutama täiel määral eelarvereeglite leevendust või muutma kärpeid järsemaks, kuid ta märkis, et praeguse seisuga on valitsus juba eelarveseisu võrreldes riigieelarve strateegiaga tuntavalt parandanud.

"Osa sellest oli küll illusoorne kulude-tulude nihkumine aastate vahel, aga osa ka päris," lisas ta. "Meil on tegelikult minu arvates vaja üle vaadata ka maksupakett, aga mitte tingimata maksude tõstmise, vaid ümberstruktureerimise suunas."

Ligi selgitas, et tema hinnangul tuleks uuesti üle vaadata koalitsiooniläbirääkimistel poliitilise kompromissina kokkulepitu, sest tema sellega rahul ei ole ja kavatseb igal juhul kärbetega valitsusse minna. Mugavaid kärpekohti eelarves aga pole ja vähevõitu on ka neid, mis oleksid mõistlikud.

Venemaa külmutatud varad tuleks Ligi sõnul Ukraina toetuseks kasutusele võtta, sest ei saa targutada rahvusvahelisest õigusest, kui üks pool on kõik prügikasti visanud ja lihtsalt teist riiki hävitab. Välisminister Margus Tsahkna ütles teisipäeval, et sellega on väga kiire, sest juunis võib Ungari teatada, et ei toeta enam Venemaale kehtestatud sanktsioonide pikendamist ja siis lähevad need varad taas Venemaa käsutusse, kuid Ligi sõnul on enamik varasid Belgias ja seal on ka üks väike juriidiline nüanss, millega saab Ungari käigu tagajärgi vältida.

Täiendava süsinikukvootide kauplemise süsteemi ETS2 kohta ütles Ligi, et ta ei ole nii palju selle väljatöötamises osalenud, et seda detailides hinnata osata, aga printsiibis ei ole seda mõtet materdada.

"Keskkond ei küsi, palju või kuidas inimesed elus hakkama saavad, vaid lihtsalt keskkond ise ei saa meiega hakkama," sõnas ta.

Ligi sõnul peaks hindama iga inimese ja ühiskonnagrupi toimetulekut ja õiges kohas appi minema, kuid mitte subsideerima keskkonnavaenulikumat tegemist.

"Seda viga on väga palju tehtud, et kui meil on energiapuudus, siis minnakse subsideerima energiat näiteks," tõi ta välja. "Tegelikult peaks suurendama pakkumist ja suurendama säästu ja kujundama ümber energiaportfelli."

Ligi hinnangul on selge, et samamoodi ei saa Euroopa jätkata, sest siis jääme elukõlbmatuks muutunud maade immigratsioonisurve alla ja kui me oma keskkonna eest ei hoolitse, siis läheme maailmas omavahel tülli.