Teisipäeval teatas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen plaanist lõdvendada Euroopa Liidu eelarvereegleid, et liikmesriigid saaksid suurendada oma kaitsekulutusi. Ka Eesti plaanib võimalusest kinni haarata ja suurendada laenukoormat.

"Suure tõenäosusega tuleb laenu võtta. Lihtsalt, küsimus ongi selles, mis on see laen, mille me peame võtma siin, Eestis täiendavateks kaitsekuludeks ja mis on see, mille me saame näiteks Euroopa Komisjonist," sõnas kaitseminister Hanno Pevkur (RE).

Lisaraha annab Pevkuri hinnangul võimaluse soetada lisavõimekusi ja tuua mõne investeeringu seni plaanitust varasemaks.

"Eelkõige puudutab see laskemoona juurde hankimist. See puudutab kindlasti meie süvalöögi võimet, kui kaugele ja kui palju me suudame vastast mõjutada. See puudutab kindlasti laevastikku. See puudutab kindlasti näiteks sihitamist ja sihtmärgistamist," selgitas Pevkur.

"Varasemaks saab eelkõige tuua seda, kus kaitsetööstus on kiirendanud oma protsesse. Kindlasti laskemoona tootmises on näha, et Euroopa erinevad tootjad ja ka maailmatootjad on teinud erinevaid investeeringuid. Näiteks õhutõrjesüsteemide väljaehitamisse on tehtud uusi investeeringuid, näiteks droonitootmisesse. Neist kohtadest, kus tootmine on kasvanud, on võimalik saada üht-teist, mida on võimalik Eestisse tuua," lisas ta.

Ka rahandusminister Jürgen Ligi (RE) peab laenuvõtmist möödapääsmatuks, kuid mitte pikaajaliseks lahenduseks.

"Püsivalt ei saa sellist miinust lubada, aga see on praegu lähiaastate hanke küsimus. Hanked ise võtavad mitu aastat aega, nii et me ei saa väita, et eelarve lõdvendamine päästab meid eelarveprobleemidest. Ei, lihtsalt selle prioriteedi nimel keskendutakse sellele, aga edaspidi tuleb loomulikult ka veel kas vähendada muid kulusid või suurendada makse," ütles Ligi.

Kogu Pevkuri väljakäidud investeeringuvajadust Ligi võimalikuks ei pea.

"Kõik ministrid võivad oma vajadusi ritta laduda ja kui seda valitsuses arutatakse, siis pannakse need asjad ikkagi kokku. Ja ei ole nii, et kõik, mida oleks võimalik osta, ka lõpuks ostetakse. Mitte keegi ei saa mitte kunagi kõiki oma soove," märkis rahandusminister.

Von der Leyeni ettepanekul panustab Euroopa Komisjon liikmesriikidesse 150 miljardi euroga. Kui aga kõik liikmesriigid suurendaksid oma kaitsekulutusi 1,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), tähendaks see 800 miljardi jagu lisaraha järgneva nelja aasta jooksul. Eesti Pank aga hoiatab kasvavate intressikulude eest.

"Lühiajaliselt, kui on vaja kulusid oluliselt tõsta, nagu kaitsekuludega praegu on, siis laenu võtmine lühiajaliselt on mõistlik variant. Samal ajal, pikaajaliselt tuleb arvestada sellega, et isegi kui riigivõlg on väike, siis mida rohkem me riigivõlga võtame, mida rohkem me laename, seda suuremaks lähevad ka intressikulud," rääkis Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute juhataja Martti Randveer.

"Kui kõik riigid või väga palju Euroopa riike soovib kaitsekulutusi suurendada, siis see tähendab, et on suur nõudlus uute relvade järele. See survestab ka hindu üles. Nii et praeguses olukorras on väga oluline, kui tõhusalt me seda raha kasutame. Kui me saame koordineerida teiste Euroopa partneritega, on see väga hea. Kui tekib ka ühiselt võimalus relvi hankida, siis tuleks seda võimalust tõsiselt kaaluda," lisas ta.

Lähinädalatel tutvustab kaitseminister valitsusele Eesti investeeringute vajaduse plaani.