"Kuna meeleavaldusel osalejatele oli meedia ja korraldajate vahendusel teada antud, et keelatud on agressiooni õigustamine ja antisemitismi õigustavate materjalide kasutamine, ja kuna seal seda esines, siis politsei eemaldas meeleavalduselt viis inimest, ja alustas nende suhtes väärteomenetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb rahvusvahelise kuriteo toetamist ja õigustamist," ütles Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse juht Inna Toater ERR-ile.

Toateri sõnul olid kõik viis juhtumit seotud fraasi "From the river to the sea, Palestine will be free" kasutamisega plakatil või verbaalselt. "Tõlkes tähendab see, et jõest mereni Palestiina saab vabaks ja on tõlgendatav inimsuse vastase kuriteo avaliku eksponeerimisega, sest sellega nõutakse Iisraeli riigi eksistentsi lõpetamist. See on antisemiitlik loosung," sõnas Toater.

"Otseselt kellegi varale ja elule ohtu polnud, aga räägime sellest loosungist. See paragrahv ei nõuagi, et kellegi tervis või elu oleks ohus, vaid see paragrahv käsitleb just rahvusvahelise kuriteo õigustamist," sõnas Toater.

"Kõiki fraase polegi karistusseadustikus kirjas, politsei uuris, mis seal taga on. Jah lihtsalt jõest mereni ei tähendagi midagi, aga selle taga on sügavam põhjendus, miks seda menetlust alustatakse. Sõnavabadusel on ka piir. Sellega ei tohi rikkuda seadust. Antud fraasiga mindi vastuollu karistusseadustiku paragrahv 151 prim ühega," sõnas Toater.

Toater ütles "Aktuaalsele kaamerale", et politsei hoiatas pühapäevase meeleavalduse korraldajaid juba ette selle loosungi kasutamise eest.

"Konkreetse loosungi puhul oli tegelikult korraldajale ka teada antud, et see konkreetne loosung on keelatud, et seda öelda ei tohiks. Ja tegelikult meeleavalduse käigus me ka tegime meeldetuletuse korraldajale, kus ta siis juba tegi märkuse rahvale ja siis lõpetati selle loosungi hüüdmine rahva seas," rääkis Toater "Aktuaalsele kaamerale".

Õigusteadlane ja Tartu ülikooli kriminoloogia professor Jaan Ginter ütles ERR-ile, et kui loosungit "From the river to the sea, Palestine will be free" tõlgendada nii, nagu seda tõlgendatakse rahvusvaheliselt, siis see tähendab ohtu inimeste elule ja tervisele. "Selle loosungi väljaütlemine tähendab, et teine pool võib hakata väga tugevalt reageerima," sõnas Ginter. "Politsei tegi reageerides õigesti. Me ei taha, et Eesti oleks rahvusvahelises meedias kui riik, kes sellele loosungile ei reageeri," sõnas õigusteadlane.

Ginter sõnas, et on väga võimalik, et selle loosungi kasutamise tõttu meeleavalduselt minema toimetatud inimesed ei pruukinud ise loosungi sisu mõista ja kasutasid seda pikemalt järele mõtlemata. "Ma ei arva, et neid peaks karistama," sõnas Ginter.

"See, et politsei sellele tähelepanu pööras, see oli põhjendatud, sest inimesed no lihtsalt peavad targemaks saama. Et see ei ole ilus, kui meil Eestis sellise loosungiga välja tulema hakatakse. Küsimus on lihtsalt selles, et kas hakata nüüd seda menetlust väga pikalt tegema ja tõepoolest ka karistusi kohaldama või piirduda sellega, et tõepoolest lihtsalt, et inimesed saaksid targemaks," rääkis Ginter "Aktuaalsele kaamerale".

Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on tähtis, et avalikud debatid mööduksid rahumeelselt ja argumenteeritult ning seetõttu on provokatiivsete olukordade vältimine oluline. Nii peab politsei ka varem tegutsema, mitte ainult siis, kui ohuolukord on juba tekkinud.

"Politsei peab tegutsema, et ennetada igasuguseid olukordi, mis võivad tekkida ja see on väga teravalt igal pool Euroopa riikides üleval, kogu see konflikti teema. Kõigest sellest õppides, vaadates seda olukorda, mis Eestis on ja siis politseil olevast riskipildist lähtuvalt tegelikult tegutsetakse," ütles Läänemets.

Staažikas ajakirjanik Krister Paris kirjutas Eesti Päevalehes, et meeleavaldajate äraviimine politsei poolt pole aga pisiasi. "Vabaduse võtmise näol on tegemist ülima põhiõiguste riivega, mida tuleks kaaluda üksnes äärmistel juhtumitel. Kaheldava tõlgendusega read selle alla ei lähe. Keda nad otseselt ohustasid? Kas nad kutsusid üheselt arusaadavalt juute tapma? Kui ei, on tegemist sõnavabadusega, mis peaks olema ülim. Isegi siis, kui meeleavaldajad soovisid mõne riigi kadu – mis selles soovis halba on? Mina soovin ka, et näiteks Venemaad praegusel kujul meie külje all ei eksisteeriks," kirjutas Paris.

ERR-i konsulteerinud sõnavabaduse teemadega töötav advokaat ütles juhtumi kohta, et kui riik tahab kriminaliseerida kõne, siis miks meil pole keelatud näiteks inimsusevastaste kuritegudega seotud punasümbolid avalikus ruumis.

Inglisekeelne fraas Palestiina vabaduse kohta Jordani jõest Vahemereni on tekitanud kõneainet ka teistes Euroopa riikides.