Eelmise aasta novembris Palestiina toetusavaldusel osalenud Leore Klõšeiko hoidis toona üleval Palestiina-meelset plakatit väljendiga "Jõest mereni". Toona trahvis teda politsei 120 euroga ning nüüdseks on Harju maakohus leidnud, et naise plakat oli genotsiidi toetav.

Eesti Inimõiguste Keskuse hinnangul on selline lähenemine liialt sõnavabadust piirav.

"Meile on arusaamatu, kuidas nii kergekäeliselt saab ühte olulist põhiõigust piirata ilma, et võtta arvesse proportsionaalsust, ühiskonna debatti, neid paljusid uuringuid ja otsuseid, mis mujal maailmas on tehtud selle sama väljendi kohta. /.../ Oli üks meeleavaldus, kus inimesed isegi ei teadnud, et seda loosungit ei tohiks ütelda ja midagi ei olnud siin kontekstis, et see toetus oleks Hamasi või muu terrorismi toetuseks. /.../ Siin on siiski tegemist sõnavabaduse piiramisega, mida peaks tegema ainult siis, kui seda tõesti vaja on ja väga rangetes piirides," rääkis Eesti Inimõiguste Keskuse nõukogu juht Katrin Merike Nyman-Metcalf.

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) oma tegevuses midagi seadusevastast ei näe.

"Meie seisukoht on see, et me toetame, meeleavaldused on lubatud ja samamoodi ka sellised diskussioonid, avalikud diskussioonid, kus inimesed avaldavad arvamust erinevate riikide sise- või välispoliitiliste teemade üle. Küll aga ei luba me sellist Iisraeli või mistahes muu tunnustatud riigi vägivaldset lõpetamist, selle üleskutsumist," sõnas PPA politseikapten Inna Toater.

Plakatit kandnud Klõšeikot vaidluses esindav Ronald Riistani sõnul on politsei tugevalt noore naise väljendusvabadust piiranud.

"Väljendusvabadus on siiski demokraatliku riigi põhialus ning põhiseadusega ei saa olla kooskõlas olukord, kus inimest karistatakse kogemata või hooletusest kasutatud sümboli eest, mille puhul inimene ei teadnud ning ei saanudki teada, et sümbol on keelatud, sest politsei otsustas sümboli keelatuse meeleavalduse hommikul ja ei andnud sellest avalikkusele teada," rääkis Riistan.

"Demokraatiaga ei ole kooskõlas olukord, kus politsei saab hommikul otsustada, et mingit väljundit ei tohi kasutada ning sama päeva lõunal ilma avalikkust informeerimata, et see sümbol on keelatud, asub sümboli kasutamise eest trahve tegema," lisas ta.

Õigusteadlane Jaan Ginter ütleb, et kuigi sellist loosungit kasutada ei tohiks, võiks siiski trahvi tühistada.

"Ma usun, et tegelikult see eesmärk, mida ma arvasin, et politsei võiks saavutada – et see saab teatavaks, et see ei ole sobilik loosung –, on saavutatud. Aga ma usun, et riigikohus tõesti võiks selle väärteomenetluse otsuse tühistada sellepärast, et arvata, et need, kes selle loosungiga välja tulid, olla kindlad, et nad tõepoolest tahtsid toetada seda ideed, /.../ ma arvan, et nad isegi ei pruukinud seda teada," kommenteeris Ginter.