Päikeseenergia turg on liikumas elektri võrku müümiselt salvestusele

Kui varem loodeti päikeseparkide rajamisel elektri võrku müümisele, siis nüüd on päikeseparkide planeerimisel fookuses salvestusvõimsus ja energia kohapeal tarbimine. Enefiti päikese- ja salvestuslahenduste juhi Mikk Tootsi sõnul on puhtalt elektri võrku müümise eesmärgil päikeseparkide rajamise aeg möödas.
Päikeselistel päevadel langeb elektri börsihind päeva keskel madalale. Näiteks möödunud nädalal oli mitmel päeval keskpäevast ligikaudu kella neljani elektri börsihind mõne euro ringis.
Päikeseenergia tootjatele vähendab see aga võimalust võrku müüdavalt elektrilt tulu teenida.
Tootsi märkis, et lõpuks on päeva keskel madal elektri hind laiemale turule positiivne probleem, pakkudes võimalust soodsaks elektriks. Siiski on aru saada, et tootjate perspektiivist tähendab kallim elekter pikemat investeeringu tasuvusaega ja see valmistab tootjatele muret.
"Ainult võrku müümise eesmärgil – näiteks sellised suured põllupargid – selliste investeeringute tegemise aeg on sellises mastaabis suure tõenäosusega möödas, kus müüakse lihtsalt päikeseenergiatoodangut võrku täpselt nendel tundidel, kui toimub tootmine," kirjeldas Tootsi.
Siiski on Tootsi hinnangul jätkuvalt tasuvad tarbimist ja tootmist kombineerivad investeeringud päikeseenergiasse ning rõhk on võimalikult suure osa energia kohapeal ära tarbimisel. "Siis on see tasuvuspunkt tegelikult jätkuvalt väga adekvaatne."
Ta rõhutas, et toodetava energia kohapeal tarbimisel on võimalik säästa võrgutasult ja aktsiisilt ning eraklientidel ka käibemaksult. "Ehk me täna paneme rõhku sellele, et investeeringud päikeseparkidesse on kõige kasumlikumad neile, kes suudavad võimalikult palju toodetavat energiat kohapeal ära tarbida," rääkis Tootsi.
Odavnenud on nii elekter kui ka investeeringud ise
Kasumlikuks viisiks päikeseparkide rajamisel on tõusnud salvestuslahenduste rajamine, mis võimaldavad odavatel tundidel toodetud elektrit kasutusele võtta just neil tundidel, kui reaalne tarbimisvajadus tekib.
Tootsi tõi näiteks eramute katustele paigaldatud päikesepaneelid, mis toodavad energiat sel perioodil, kui inimesed on tööl ning elektri hind soodne, nii et võrku müümisest ei saa nii palju tulu kui loota võiks. "Läbi salvestuslahenduste saame selle keset päeva toodetava energia salvestada akudesse ja tarbida just nendel tundidel, kui on energiatarbimise vajadus. Ja üldiselt nendel tundidel on kõige kallim energia hind. Isegi kui meil tarbimisvajadus on ära kaetud, siis saab müüa nendel tundidel elektri tagasi võrku läbi targa juhtimise," kirjeldas ta.
Toetusi arvestamata jääb investeeringu tasuvus Tootsi hinnangul eramaja puhul kuskil 10 aasta juurde. "Mida suuremad need lahendused on, seda kiirem see tasuvusaeg üldiselt on," nentis ta. Suurtootjate päikesejaamadel jääb ligikaudu viie aasta juurde. Ühe päikesepargi eluajaks peetakse täna ligikaudu 25-30 aastat.
Siiski tuleb märkida, et suur osa päikeseparke rajatakse toetusega, näiteks märtsi alguses lõppenud Kredexi taotlusvoorus sai toetust taotleda kuni 50 protsendi ulatuses. See viiks tasuvusaja ligikaudu viiele aastale. "Eks ole näha, kas selliseid tulevasi toetusmeetmeid ka tulemas on," sõnas Tootsi.
Täna on turg nihkunud selles suunas, et uued päikesepargid rajatakse kohe koos akuga. "Siis on investeeringu maksumus küll suurem, aga tasuvusaeg selle võrra kiirem, et saame kogu pargi pealt suuremat tasuvust," nentis Tootsi.
Seejuures nentis Tootsi, et odavnenud on ka seadmed, mistõttu on tasuvusajad olnud aastate lõikes samad – kui näiteks 2022. aastal oli kõrgete elektrihindade tõttu päikesepargilt teenitav tulu tänasest suurem, siis sel perioodil oli ka investeeringu maht suurem.
"Täna on ligi 100 protsenti uutest jaamadest, mida Enefit müüb, koos akuga. 2023. aastal oli see veel 40 protsenti. Põhimõtteliselt kõik kliendid, kes tänapäeval meilt päikesepargi ostavad, teevad seda koos akuga," rääkis Tootsi.
Toimetaja: Barbara Oja