Kui veel mõne aasta eest arutas valitsus, kuidas muuta kuni 15-kilovatise elektrivõimsusega mikrotootjate võrguga liitumine soodsamaks, siis nüüd on olukord vastupidine. Elektrilevi maikuus kehtima hakkava uue liitumistasude metoodika järgi peab mikrotootja näiteks katusele rajatava päikesepargi kõik kulud ise kandma.

"Jah, Elektrilevi on varasemalt suutnud siia leida omalt poolt ka natuke täiendavaid vahendeid, selleks et uusi liitumisi ikkagi natukene soodustada. Tänavu oleme kriitiliselt üle vaadatud, kui palju meil tegelikult ikkagi rahalisi vahendeid on ja siin on täna käärid juba väga väga suured. Kui me igal aastal võrgutasude kaudu saame suurusjärgus 30 kuni 40 miljonit eurot, siis me oleme vaadanud, kui palju on tegelikult koguvajadus, mida võrgud peaksid igal aastal investeerima ja need on suurujärgus ikkagi 150 kuni 160 miljonit eurot," selgitas Elektrilevi juhatuse liige Rudolf Penu.

Ka seni olid liitumistasud kulupõhised. Aga kui siiani tegi väga mahukad ühendustööd Elektrilevi võrgutasu eest, siis nüüd jäävad need liituja kanda.

"Me näeme, et juba täna on väga palju piirkonna alajaamasid, kus on meie tänased võimekused piiri peal, mis tähendab, et kui need on piiri peal, siis uue liituja tulemisel tuleb teha suuri võrgutugevdustöid. See on see, kus tõesti räägime miljonitest eurodest mõnikord," ütles Penu.

Konkurentsiameti hinnangul aga ei vasta rahapuudus tõele.

"Sel aastal 161 miljonit, natuke üle selle. Ei saa öelda, et neid ei ole. Ja möödunud, 2023. aastal, siis möödunud perioodil oli 158 miljonit eurot. Siin tuleb nüüd selgeks teha, et jämedalt pool sellest on võrgutasudest, teine pool on finantseeritud liitujate tasudest, kes on selle ära maksnud. Nii et ettevõtel on väga suur raha olnud kasutada," rääkis konkurentsiameti energia- ja taristuosakonna juhataja Margus Kasepalu.

Päikeseenergiaekspert, Viru Elektrivõrkude juht Andres Meesak ütles, et mikrotootjate liitumiskulud on kogu aeg suurenenud. Ja kui algusaastatel riik soodustas päikeseparkide arengut, siis nüüd on arendajad muutunud tootjateks, kes peavad ka võrku üleval pidama.

"Neil oli seda võrguteenust vaja, muidu nad ei oleks saanud oma toodetavat energiat üle kanda tarbijatele. Võrku neil vaja on, aga nad maksma selle teenuse kasutamise eest liiga palju ei pidanud. Nüüd lihtsalt see paradigma muutus toimubki, et tuleb panustada tootjate poole pealt võrgu teenuse kasutamisesse," rääkis Meesak.

Elektrilevi esitas märtsis konkurentsiametile taotluse võrgutasu tõstmiseks.