Maa- ja ruumiameti peadirektor Kati Tamtik ütles, et konkursile laekus avaldus kuuelt kandidaadilt, kuid kuna riigiarhitekti roll on uus ja vastutusrikas, lootis amet, et sellele kohale pürgib rohkem inimesi.

"Konkursi lõppvooru jõudsid kaks väga heal tasemel kandidaati, kuid kuna tegemist on sedavõrd olulise ja laiapõhjalise ametikohaga, mis loob aluse riigiarhitekti rollile Eestis, liigume täiendavalt edasi sihtotsinguga, laiendamaks kandideerijate ringi. Eesmärgiks on olla veendunud, et kõik potentsiaalsed head kandidaadid on riigiarhitekti konkursile kaasatud ning et me leiaksime tugevate kandidaatide seast just parima tulevase riigiarhitekti," sõnas Tamtik.

Sihtotsinguga soovib amet leida kandidaadid, kellel on arhitektuurist ja ruumilise planeerimise juhtimisest tipptasemel teadmised.

"Ootame riigiarhitekti rolli visionääri ja juhti, kes aitab luua Eesti ruumilise arengu strateegia ning suudab selle ka edukalt ellu viia ning toob kvaliteetse ruumiloome igapäevase ruumiplaneerimise tasemele," lisas Tamtik.

Riigiarhitekt asub juhtima maa- ja ruumiameti strateegilise ruumiplaneerimise teenistust ning saab oma ruumiloome meeskonna ise luua.

Sobiva kandidaadi hindamiseks moodustatakse komisjon, kuhu kuuluvad lisaks maa- ja ruumiametile majandusministeeriumi (MKM), kliimaministeeriumi ning arhitektuuri- ja planeerimisvaldkonna esindajad.

Arhitektide liit on riigiarhitekti insitutsiooni loomise vajalikkusest rääkinud aastakümneid. Arhitekt Margit Mutso on öelnud, et riigiarhitekt peaks olema strateeg ja suunaja, kes eri ministeeriumitesse pudenenud ruumipoliitika kokku seob ning ruumiprobleemidele lahendusi otsib. Riigiarhitekti otsused peaksid tagama, et maksumaksja raha kasutataks arukalt. 

Sellel aastal tegevust alustanud maa- ja ruumiamet loodi maa-ameti baasil ning sinna liitusid maaparanduse valdkond põllumajandus- ja toiduametist, e-ehitus kliimaministeeriumist ning ruumilise planeerimise rakenduslikud ülesanded regionaal- ja põllumajandusministeeriumist. Amet tegutseb MKM-i haldusalas.