Põlva vallavanem Martti Rõigas ütles, et vallas pole lasteaialaste arv 2017. aastast praeguseni oluliselt vähenenud, aga väikest langustrendi on siiski näha. Kuidas langustrend võib mõjutada omavalitsuse lasteaiakorraldust?

"Võib-olla, mis juhtub on see, et tulevikus mõnda rühma ei avata, et see rühmade arv võib-olla natukene muutub," ütles Rõigas.

Ka praegu on vallas kaks lasteaia tegevuskohta, kus tegutsemas ongi ainult üks rühm.

"Kui peaks juhtuma olukord, et ei ole ühtegi last, kes sinna tuleb, siis loomulikult seda ei saa avada. Aga senikaua kui lapsi on, senikaua see peab kodulähedase teenusena ikkagi jätkuma. Ja on ka võimalus teha ka lastehoiu formaati."

See, et lapsevanem peaks viima oma last igal hommikul 20-30 km eemale lasteaeda, on Rõigase sõnul välistatud.

Ka haridus- ja teadusministeeriumi alushariduse valdkonna juhi Maila Rajametsa sõnul on ministeeriumi vaatest oluline, et lasteaiakoht oleks kodulähedane ja kättesaadav, seda nii rahalises kui ka vahemaa mõttes. Sellest tulenevalt võivadki piirkondades olla sõltuvalt vajadusest erinevad lahendused.

"Kui vajadus on kõrgem, tuleb omavalitsusel luua rühmi, kui ta on madalam, tuleb otsustada, kas mõni rühm sulgeda või millise koosseisuga see rühm töötada saab. Seda riik ette ei ütle, et teil ei tohi näiteks olla kümne lapsega rühmad. Kui omavalitsus arvab, et ta suudab seda üleval pidada, siis miks mitte."

Praegu on seaduse järgi lasteaia rühmas 20 last, hoolekogu otsuse ja nõusolekuga saab suurendada laste arvu rühmas 24-ni. Eesti lasteaednike liidu esinaise Evelin Sarapuu sõnul on väiksemad rühmade suurused lasteaedades olnud pikalt õpetajate ja ka lapsevanemate nägemus hästi toimivast alusharidusest.

"Mida vähem on lapsi rühmas, seda paremat ja kvaliteetsemat alusharidust me saame pakkuda. Ja kui me mõtleme sellele, et oleme üle läinud kaasava hariduse põhimõtete toetamisele kõikides haridusasutustes alates lasteaiast kuni gümnaasiumi lõpuni ja kõrghariduseni välja, siis mida väiksem on laste arv rühmas, seda paremini on võimalik kõikidele lastele tuge pakkuda."

Ka Sarapuu sõnul ei tule kõne alla variant, kus laste puuduse tõttu omavalitsused võiksid lasteaedasid sulgema hakata.

"Kindlasti on oluline kodulähedus, et lapsel oleks võimalik käia lasteaias kodu lähedal. On võimalik rühmade suuruste ja juhtimisega opereerida ja siiski tagada need kohad väikestes maakohtades. Et seal elu välja ei sureks ja lastel oleks võimalik kodulähedal lasteaias käia."

Ka Põlva vald on näiteks praeguseks viinud lasteaiad ühtse juhtimise alla. Kuna vähenenud on ka koolilaste arv on vallal plaan koondada tulevikus mõningad lasteaiad ja koolid kokku ühte hoonesse, et ka sel moel kulude kokkuhoidu tekitada.

"Kogu aeg tuleb selliseid tegevusi teha, et saaks jätkata kvaliteetse alushariduse pakkumisega," lubas Põlva vallavanem Martti Rõigas.