Liias: Kertši silla hävitamine võib oluliselt raskendada Venemaa vägede varustamist

Ukraina rünnak Kertši sillale kahjustas Venemaa jaoks olulist ühendusteed okupeeritud Krimmi ja Venemaa vahel. Diviisi staabi sektsiooniülem kolonelleitnant Taavi Liias ütles, et kui ukrainlastel õnnestub rivist välja viia ka raudteeühendus, võib see oluliselt raskendada Vene vägede varustamist lõunarindel.
Eelmise nädala kõige muljetavaldavam sündmus sõjas oli okupeeritud Krimmi ja Venemaad ühendava Kertši silla autotee hävitamine ja raudteesilla kahjustamine. Kuidas ukrainlased selleni jõudsid? Tegemist on kõrge sümbolväärtusega rajatisega Venemaa jaoks, mingis mõttes okupatsioonisümboliga. Nagu ma aru saan, valmistati seda operatsiooni päris pikalt ette?
See polnud lihtne operatsioon. Teatud allikad väidavad, et seal oli seitse etappi. Nad pidid ületama 150-kilomeetrise maismaariba, et sillani jõuda. Vahel on palju õhutõrjet, elektroonilise võitluse vahendeid ja liikuvaid õhutõrjegruppe. Mitmeosalisus seisneski selles, et kõigepealt pidid nad õhutõrjet ja elektroonilise võitluse vahendeid hävitama, et luua koridor ja soodsad tingimused sinna liikumiseks.
Seda ei saa väga pikalt ette teha, sest kui sa kuhugi augu tekitad, ongi ülemate mure leida auku asendusvahendid. Kõik käis väga täpse ajastuse ja luureinfo pealt, et need koridorid oleksid sinna jõudmiseks vabad. Nad suutsid sinna minna Starhieldi ühenduseta.
Nad kasutasid tehnoloogiat, mis on aasta tagasi kasutusele võetud, kuid seni pole olnud põhjust seda rakendada, sest Starhield on hästi töötanud ning on kiirem ja mugavam. Nüüd kasutasid nad lennuvahendite peal releesid, mis pikendasid laineühendust järgmisele lennukile, see kandis selle edasi kolmandale releele ja sealt repiiteritele, mis olid mitme lennuki peale laiali jaotatud, nii et tekkis raadiosidevõrk.
See oli piisavalt kindel elektroonilise võitluse segamisele ja suutis telepilti juhtimiskeskusesse edasi kanda, nii et sinna oli võimalik suunata suurema lõhkepeaga tiibrakette, nagu Neptun ja Flamingo. Kokku oli operatsiooni peale nimistus 11 toodet, millest ainult üks oli välismaine ja kõik teised kodumaised. See nimistu oli nii pikk seetõttu, et operatsioonil oli mitu etappi: kõigepealt oli vaja õhutõrje ja elektrooniline võitlus välja lülitada ning lõpus jõudsid suurema lõhkepeaga vahendid sildadeni.
Kas sidelahendust võib võrrelda lendavate sideseadmete võrguga?
Midagi uut seal ei ole. Nüüd on relee lihtsalt õhusõiduki peal. Tavaliselt kasutatakse releesid maas, kuna suundantenn töötab paremini, kui see on stabiilne. See pandi lennuvahendite peale. Ilmselt kasutati päris laia sagedusriba ja -hüplemist, mis võimaldas nii-öelda kuumalt lõkkelt ära hüpata. Kui satuti segamise alla, vahetati kanalit, mis jäi väljapoole segamise sageduslaiust.
Maanteesild on katki. Kui edukad on ukrainlased raudteesilla lõhkumisel olnud?
Maanteesild kukkus õnneks kokku. Loodame, et operatsioon jätkub ja ka raudteesild võetakse ära, sest Venemaa sõjaväe logistika tugisammas on raudtee. Hoolimata sellest, et Putin vandus, et naftasaaduste ega sõjatehnika transpordiks pole silda kasutatud, on paljud blogijad postitanud sotsiaalmeediasse videoid, kuidas suured sõjamasinate kolonnid ja kütuseveokid mööda silda liiguvad. Loodame, et raudteesild saadakse maha, et saada rünnakust ja triumfist veel viimane võit kätte.
Kui kaua silla remont võiks aega võtta ja kas see on sõjaoludes võimalik?
Kindlasti on võimalik. Tegemist on monumendiga, mille Putin endale püstitas. Nüüd lõid ukrainlased haamriga sellel nina peast ära ja loodavad ka kõrvad küljest lüüa, nii et aumärgist on saanud häbimärk. Silla taastamine on Putini prioriteet ning olen kindel, et raha ja jõudu kokku ei hoita. Hinnangud ütlevad, et see nõuaks aasta.
Sümboolselt on tegemist äärmiselt olulise objektiga. Kuivõrd nõrgestab silla lõhkumine Venemaa lõunarinnet?
Hoolimata sellest, et ametlikult sealtkaudu sõjatehnikat ei viidud, viidi seda seal kindlasti, ja kindlasti viidi ka muud kaupa. Nüüd on kogu transport suunatud kas meritsi üle Aasovi mere, mis ei ole nii tõhus, või mööda maanteed R-280. See läheb läbi okupeeritud alade Mariupoli kaudu Krimmi välja. Kui see ehitati, oli see 150 kilomeetrit rindest ohutus kauguses ja mööda seda võis transport vabalt liikuda.
Täna on mõningad alad väga tugeva ründe all – ainuüksi maikuus suutis Ukraina seal maanteel hävitada 120 kaubasõidukit. Keegi ei taha mööda maanteed sõita, raskusi on tsiviilfirmadest autojuhtide leidmisega, kes oleksid nõus seda maanteed läbima, sest see on surmatee. See tähendab, et varustamine muutub veelgi ahtramaks. Kui raudteesilla saaks ka ära lastud, võiks see avaldada suurt mõju lõunarindele ja selle varustamisele, mis lõpuks võib kanda operatsioonilist mõju.
Venemaa on omalt poolt rünnanud Kiievi sildu. Kui edukad on nemad oma rünnakutes olnud?
Venemaal on ballistiliste rakettide tootmine täies hoos ja rakette neil on, millega lasta. Ballistilise raketi üks löök sillale ei ole drastiline – kui see ei taba mõnda kandekonstruktsiooni ja plahvatab keset maanteed, saab selle üsna kergesti kokku lappida. Kuid viimaste löökidega kahjustati kolme silda kaheksast, mis Kiievil on. Ükski neist lõplikult suletud ei ole, küll aga on liiklus takerdunud ja muutunud aeglasemaks. Kindlasti on see ebamugavam ja tekitab suuremat survet. Maailma lõpp see hetkel ei ole, aga kui tegevus jätkub, võib linna lõhestamine olla käegakatsutav. Loodetavasti mitte, aga oht on olemas, et nad suudavad liikluse kahe poole vahel lõhkuda.
Kiievi jaoks oleks see väga keeruline – väga suur liiklus käib üle sildade ja kaks linna poolt on eri kallastel.
Linnas on kaheksa silda, kuid väljaspool linna on sildu veel. Ukrainal on kindlasti võime neid sildu ka taastada.
Mis olukord rindel valitseb – kas võib öelda, et olukorras suuri muutusi ei ole, või on siiski midagi, mida võib mainida?
Püsiv surve on Pokrovski ja Kostjantõnivka suunal, kus on raskuspunkt. Rünnakute arv kasvab ja nädala lõpu poole jääb 200 kanti. Püsivalt on kaotuste arv päevas Vene poolel üle 2000. Suur surve on peal, aga ukrainlased on olnud edukad ja läbimurret venelastel kuskil ootamas ei ole.
Ukrainlased on mitmel pool olnud edukad ka oma vasturünnakutes. Kas saab öelda, kelle käes initsiatiiv on?
Ei saa, sest see on üsna püsiv olnud.
Kas lähenev talv võib ka tuua muutusi rindel toimuvasse?
Natuke võib. Halvad ilmad mõjutavad lähilahingute alas Ukrainat rohkem, kuna nemad kasutavad ka lähilahingute alas rünnakute tõrjumiseks suuresti droone. Rünnakud tehakse siiski jalaväega ja jalaväele takistusi ei ole. Natukene võivad halvad ilmad mängida Ukraina kahjuks, kuid eelnevatel aastatel pole see olnud määrav.
Toimetaja: Merilin Leetna










