Tõehetk saabub 2027. aastal, kui võetud kohustuste täitmine kasvuhoonegaaside vähendamiseks perioodil 2021–2025 kokku võetakse. LULUCF-iga ette nähtud metsa- ja põllumaade majandamisel Eesti neid kohustusi ilmselt ei täida.

"Kui vaadata perioodi 2021–2025, siis seal tehakse eesmärkide täitmist võrdluses ajaloolise heitkoguste tasemega ehk kuidas me ajalooliselt oleme oma metsamaid, põllumaid, rohumaid majandanud. Põhjuseks võibki öelda, et võrreldes ajaloolise heitkoguse tasemega ja majandamisega on see intensiivistunud ja siin ei ole tegelikult midagi ette võtta, mis tähendab, et jah, 2027. aastal on tõenäoline, et me seda eesmärki ei täida. Hetkel ei ole ka ühtegi väga head lühikest meedet, mille abil seda vähendada," rääkis Janika Laht, kes on keskkonnaagentuuri LULUCF-i koordinaator.

See toob kaasa rahalised kohustused ehk vajaduse osta heitekvooti lisaks, mida oleks tõenäoliselt võimalik leevendada teistes sektorites ülejääva kvoodi arvel.

"Kogu arvestus käib nii-öelda paberi peal ja kui me ühes sektoris seda eesmärki ei täida, siis teise sektori arvelt on võimalik neid ühikuid üle kanda ja kasutada," ütles Laht.

Teistes sektorites, mis LULUCF-i alla ei käi, ongi Eesti kohustustega üsna hästi hakkama saanud.

"Heitkogused langesid päris palju. Ilma LULUCF-i sektorita, metsanduseta 23 protsenti ja koos metsanduse ja maakasutusega üheksa protsenti, päris suur langus," lausus Cris-Tiina Pärn, inventuuri koordinaator keskkonnauuringute keskusest.

"Kuigi energeetikasektor on meil kõige suurema osakaaluga, siis väga positiivne trend on just energeetikasektori heite vähenemises. Me näeme, et läbi aastate, kui tõuseb taastuvenergia osakaal kogu elektri tootmises, siis sellega kaasnevad ka heitkoguste vähenemised," ütles kliimaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas.

Probleemid metsanduses tulenevad suuresti meie metsade vanusest.

"Ajaloolise taaga tõttu on meie metsad üsna vanad. Ligi 40 protsenti puistutest on vanemad kui 60 aastat, mis tähendab, et neid on vaja majandada. Ja kui tahame iga-aastast täiendavat süsiniku sidumist, siis loomulikult oleks sinna nooremapoolset kiirekasvulist metsa vaja," lausus Laht.