Aasta tagasi kirjutas ERR, et Eesti ei suuda täita metsanduse ja maakasutuse sektoris (LULUCF) aastateks 2021–2025 kokku lepitud kliimaeesmärki ning peab seetõttu ostma tõenäoliselt kümnete või isegi sadade miljonite eurode eest kasvuhoonegaaside heiteühikuid. Teise perioodi ehk aastate 2026–2030 kohta on hinnangud positiivsemad, kuid selle perioodi jaoks kehtivad ka veidi teised reeglid.

Kui LULUCF-i ehk eestikeelse lühendiga makamakamum (maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus) eesmärgid aastatel 2021 kuni 2030 esimest korda liikmesriikide poolt heaks kiideti, oli aasta 2017. aasta teine pool ja Eesti oli Euroopa Liidu nõukogus eesistuja ning osales nõukogu esindajana triloogidel, kus saavutati LULUCF-i määruse osas kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel.

Eesti poolt oli läbirääkimiste juhiks keskkonnaminister Siim Kiisler, kes siis oli Isamaa liige.

2017. aastal sõlmitud kokkulepe määras raamid, mida LULUCF-i sektoris arvestatakse ja millistele reeglite alusel eesmärke seadma hakati. Lepiti kokku niinimetatud no debit ehk konkreetses sektoris süsinikuheitega nulli jäämise reegel ja pandi paika paindlikkusmeetmete ja lisakompensatsioonide kasutamise võimalus. 

Kiisler ütles ERR-ile, et tema hinnangul oli siis Eesti jaoks veel kõik hästi, vähemalt toonase teadmise järgi. Halvasti oli aga see, et Eesti oli siis eesistujamaa ning see tähendas, et läbirääkimistel tuli olla neutraalne ning omi seisukohti peale suruda ei saanud. Ühisosa tuli otsida teiste metsarikaste riikidega, et nii Eestile sobivaid tingimusi kokkuleppesse saada.

"Mina olin nende läbirääkimiste juht ja loomulikult ikkagi saad seda mõjutada, kuhu suunas see asi läheb, mingil määral, mitte palju, aga natuke saad. Ja mina igal sammul kontrollisin, küsisin meie ekspertide käest, kuidas see Eestile mõjub, mis seal kokku lepitakse, kuigi me hääletada ei saanud. Aga kogu aeg hoidsin kätt pulsil. Ja kogu aeg sain igalt poolt kinnitusi, et selle kokkuleppe tulemusena, mis 2017 tehti, seal oli no debit ehk heitega nulli jäämise reegel, saab Eesti hakkama nii, et oleks saanud sisuliselt samas mahus metsi majandada. Ja kindlasti ei oleks pidanud juurde ostma mingit täiendavat kvooti," lausus Kiisler.

Kiisleri sõnul ei mäleta ta, et kellelgi, kelle käest ta nõu küsis, oleks olnud erinev arvamus.

Laura Remmelgas kliimaministeeriumist aga ütles, et sel ajal oli teada, et niinimetatud referents- ehk võrdluseks kasutatavad aastad on Eestile pigem ebasobivad, kuid ainult selle põhjal ei saanud anda lõplikke hinnanguid.

Eesmärke muudeti oluliselt

Uue kümnendi alates tehti LULUCF- määrusesse olulisi muudatusi. Põhjuseks oli Euroopa Komisjoni Fit-for-55 pakett, millega tõsteti Euroopa Liidu heidete vähendamise eesmärk 40 protsendi pealt 55 protsendile võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Muudatusettepanekud tabasid ka LULUCF-i määrust. Remmelgase sõnul need muudatused ei puudutanud perioodi 2021–2025, vaid LULUCF-i sektori uut 2030. aasta eesmärki ning perioodi 2026–2030. 

LULUCF-perioodi 2021–2025 referents- ehk võrdlusperioodiks jäi metsanduses jätkuvalt 2000–2009.

Küll aga muudeti läbirääkimistel LULUCF-i sektori 2030. aasta eesmärki ja selle referentsperioodi, milleks sai netoheide/-sidumine perioodi 2016–2018 keskmisena. Need kolm võrdlusaastat, nagu ütles novembrist 2021 kuni juunini 2022 keskkonnaministri ametit pidanud Erki Savisaar (Keskerakond), oleks võinud olla Eesti jaoks sobivamad.

"Meie need referentsaastad lihtsalt sattusid kehvalt, mõnel selle nii-öelda lotoga vedas, mõnel ei vedanud," nentis ta. Nendel aastatel oli statistika järgi Eestis veel kõik hästi, CO2 netosidumine oli tasemel kolm tonni ehk süsinikku seoti rohkem kui keskkonda paisati.

Lõplik arvuline eesmärk esimeseks perioodiks ehk aastateks 2021–2025 kinnitati 2021. aastal. Juulis esitas Euroopa Komisjon LULUCF-i määruse muutmise ettepaneku ning nendele esitasid omakorda terve hulga täiendusi ja muudatusi nii Euroopa Parlament kui ka Euroopa Nõukogu. Ettepanekute üldine suund oli selge: veelgi suurendada kasvuhoonegaaside sidumise eesmärki.

Savisaare sõnul hakkas muudatusi tulema suures mahus ja erinevaid Euroopa Liidu kliimaeesmärkide pakette oli palju.

"Ja neid määruseid oli terve komplekt, mis tõmbasid kõiki neid mõõdikuid karmimaks. Ma olin äärmiselt skeptiline selle kõige suhtes, igasugused mõjuanalüüsid olid puudu ja muret tegi ka see, et ega Eesti ei olnud enne seda protsessi või protsessi algusjärgus väga kõva häält teinud ja oma seisukohti väljendanud. Ja niimoodi, viimasel hetkel, kui mina sinna jõudsin, muudatusi teha oli peaaegu võimatu," meenutas Savisaar.

"Ma liikusin selle paketiga selgelt selles kursis, et äkki leidub ikkagi Euroopa Liidus liitlasi, kes on ka skeptilised ja ei toeta seda. Ja et Eesti võiks hääletada lihtsalt vastu sellele kõigele," lausus ta.

Liitlaste leidmisega ja hääletamisega aga läks nii, et enne sai Savisaar oma ametist lahti. Juhtus see juunis 2022, kui Reformierakond heitis Keskerakonna valitsusest välja ja jätkas mõnda aega valitsemist üksi. Keskkonnaministri kohuseid hakkas täitma reformierakondlane Urmas Kruuse.

"Ma ei oska öelda, kas ma lõpuks sellele hääletusele oleksin saanud loa panna punast. Aga kindlasti ei oleks ma seal vajutanud rohelist," ütles Savisaar.

Kuidas Eesti hääletab, pannakse paika valitsuses ja riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis ehk ELAK-is.

Kiisler ütles, et tema teada käisid enne 2022. aasta suvel toimunud perioodi 2026–2030 hääletust valitsuskabinetist läbi mitmed keskkonnaministeeriumi memod ning hinnanguid oli seal erinevaid: sealhulgas ka selliseid, mis ütlesid, et kokkulepe võib olla Eestile kahjulik.

"Ma saan aru, sellel ajal ministeeriumis olid ka väga tugevad eriarvamused ja seal olid ka valitsuskabineti jaoks tehtud memosid, kus osa keskkonnaministeeriumi ametnikke ütlesid, et Eesti ei peaks nõustuma nende (tingimuste) muutmisega. Seal ministeeriumis oli suured vaidlused, kas nõustuda selle uue eesmärgiga või mitte. 2017 oli teine olukord, siis ei olnud midagi taolist," lausus ta.

Remmelgas nõustus, et Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud uus 2030. aasta LULUCF-i eesmärk oli ambitsioonikas ning Eesti ütles selle ka läbirääkimistel selgelt välja, et see saab olema väljakutse. "Samas suudeti LULUCF-i määruse läbirääkimistel teiste liikmesriikide ja komisjoniga koostööd tehes lisada määrusesse täiendavad paindlikkusmeetmed, mis võiksid abiks olla, kui eesmärk peaks jääma kättesaamatuks," ütles ta.

Tol ajal läbirääkimistel Eesti alalise esindajana osalenud Marten Kokk ütles ERR-ile põhimõtteliselt sama.

"See tundub kujunevat meile täiesti täidetavaks. Ja ka läbirääkimised kulgesid sujuvalt. Eesistuja võttis kõik meie mured pardale. Nii et meile oli see lõpuks vastuvõetav," lausus Kokk, kes asub 1. aprillist kliimaministeeriumi kantsleriks.

Kuid Savisaar leidis, et see, et Eesti kliimaeesmärkide, sealhulgas LULUCF-i poolt lõpuks hääletas, oli osa Reformierakonna poliitikast.

"Ma ei tea, kas nad mängisid tulevaste valimiste peale, et seal suuremat toetust saada või lihtsalt püüdsid selle laineharja peal sõita. Kui me mäletame, siis peaminister (Kaja Kallas) moodustas ju täiendavalt peaministri büroo juurde mingi rohepoliitika komisjoni, kuhu ta tõmbas keskkonnaministeeriumist üksjagu spetsialiste, kellega muidu oleks saanud Euroopa tasemel rääkida välja paremaid tingimusi," lausus Savisaar.

Kruuse: tagantjärele on lihtne targutada

Pärast Savisaart täitis lühikest aega, poolteist kuud, keskkonnaministri kohuseid Urmas Kruuse (Reformierakond). Ometi on see oluline, sest tol ajal lepiti Euroopa Liidu nõukogus kokku järgmise perioodi ehk aastate 2026 kuni 2030 tingimustes.

Kruuse meenutas, et tema kui kohusetäitja ametiaja alates oli Luksemburgis toimunud kohtumiseni aega veidi üle nädala ning talle tuli üllatusena, et veel enne seda oli vaja kohtuda nii Euroopa Komisjoni esindajatega kui ka eesistujaga. Ometi suudeti lühikese ajaga paar asja paremaks rääkida.

"Meil oli hästi oluline see, et me selles üldises eesmärgis saaksime ikkagi võimalikult palju paindlikkust sisse. Ja seal Luksemburgis ju tegelikult mingit hääletust kui sellist ei toimunud, vaid eesistujal oli selge, et tal on kvalifitseeritud häälteenamus koos. Aga meie üritasime võimalikult palju paindlikkust kokkuleppesse saada ja me saime ka," lausus Kruuse.

"Selge see, et nädala jooksul seda protsessi päris 180 kraadi ei ole võimalik pöörata, see puudutab erinevaid läbirääkimisi, aga ministrina tuleb sul teha pingutusi kuni viimase hetkeni, et saada maksimum kätte. Päris maksimumi kindlasti ei saanud," lisas ta.

Kruuse sõnul muudeti niinimetatud karistusmehhanismi, millest võeti välja aastane kordaja, ning heitenäitude hindamine viidi iga-aastaselt kogu perioodi peale. Samuti saadi lisakompensatsiooni 4,9 miljonit tonni CO₂-te. Lisaks muudeti hindamine sektoriüleseks, mis tähendab et üle- või puudujääki saab sektorite vahel jagada.

Kiisleri ja Savisaare kriitika kohta märkis Kruuse, et tagantjärele oskavad kõik targad olla ning kui ta oleks Luksemburgis eriarvamusele jäänud, poleks see midagi muutnud.

"Sest hääletust kui sellist ei olnud, rohelist nuppu ei olnud. Tore kuulda muidugi (Savisaare arvamust). Aga mina küsiks tema puhul vastu, et miks ta nii vähe aktiivselt selle poolega tegeles, kui ta minister oli?" lausus Kruuse.

Kiisleri märkusele, et valitsuskabinetti võisid jõuda ka hinnangud, mis näitasid kokkuleppe kahjulikkust Eestile, vastas Kruuse, et targutada võib, aga mis sellest kasu on. Kas memod valitsuskabinetist tol ajal läbi käisid, Kruuse enda sõnul ei mäleta.

"Nõukogus lepiti kokku üldeesmärk sõltumata sellest, et seal hääletust ei toimunud. Punkt kaks on see, et kõik olid sellega selles kontekstis nõus ja see jaotust on tehtud (riikide vahel) ju proportsionaalselt. Nüüd on küsimus selles, et kuidas on võimalik, et nii metsarikas riik (nagu Eesti) ei suuda heidet siduda," lausus Kruuse.

Kruuse lisas, et tema teada on eesmärkide täitmisega probleeme paljudel Euroopa Liidu riikidel ja kas selles valguses võidakse perioodi lõpus otsused ümber vaadata ja leida mingeid uusi võimalusi, kuidas eesmärke täita. "Seda teadmist tuleb meil ajas juurde, ma praegu nii skeptiline ei oleks," ütles ta.

"Eksperttarkust oli meil täpselt nii palju, kui tollel ajal seda riigis oli. Need inimesed, kes arvavad, et oli võimalik sellest eesmärgist välja pugeda, see ei ole võimalik. Üks asi, mida alati peaks vältima protsessis, on see, et sa lihtsalt ütled a priori ei ja siis lõpuks sind laua taga ei olegi. Aga las ta olla, ma arvan, et see on lootusetu vaidlus, pigem me peaksime vaatama seda, millised statistilised andmed meil tulevad ja mismoodi edasi minna," lausus Kruuse.

Probleemid olid teada

Savisaare sõnul oli Euroopa Komisjoni soovitus lihtne ja õige: majandage metsa rohkem ja teil tulevad vajalikud arvud täis.

"Mis täpselt niimoodi oligi, sest see LULUCF-i negatiivne bilanss tuleb sellest, et metsa kasulik sidumine on väiksem, mis tuleneb meie metsa vanusest ja sellest, et me ei ole surnud puid metsast välja toonud. Minu meelest 20 protsenti me seal (sidumise) mahus kaotasime, sellepärast et meil on surnud puud metsas. Euroopa Komisjoni soovitus oli, majandage paremini ja saate hakkama küll, aga seal detaile oli palju. Ja see kiirustamine tol ajal samamoodi ei tundunud hea," rääkis Savisaar.

"Seal räägitakse sidumisest. Et noor mets seob. Mis on natuke eksitav mõiste, sest eks mets alati seob. Aga seal võrreldakse seda süsinikuvaru. Ja nende reeglite mõistes oli selge teadmine tol hetkel (2017 – toim.), et Eesti metsad seovad, mitte ei emiteeri. See jutt, et mets ei seo, vaid see süsinikuvaru Eesti metsades kahaneb, tekkis alles mingi 2022. Ma ei saa muidugi öelda, et mitte keegi ei väitnud (seda aastal 2017), võib-olla mõni roheline aktivist kuskil väitis, aga üldtunnustatud teadmine oli, et Eesti metsad seovad," lausus Kiisler.

Savisaare sõnul sai tema ametiajal räägitud, et Eesti metsade majandamist tuleb parendada. "Aga seda ei soovinud päriselt keegi edasi arutada või tõsiselt menetleda," nentis ta.

Kuid juba 2016. aastal valitsuses ja ELAK-is heaks kiidetud riiklikes seisukohtades märgiti, et LULUCF-i eesmärgi täitmine on keeruline, sest koos viimase 50 aastaga suurenenud metsamaa pindala ja metsatagavaraga vähenes uue metsamaa kasutuselevõtt ning metsa juurdekasv.

"Küpseid puistuid on optimaalsest tunduvalt enam, uuendusraiet lubavatele kehtivatele kriteeriumidele vastab praegu kolmandik metsadest ja veel 10 protsenti saavutab selle lähemate aastate jooksul. Küpsusvanuse saavutanud puistute osakaalu suurenemisest tulenevalt kasutatakse metsamaa kasvupotentsiaali üha vähem. Sellise olukorra jätkumisel ohustab Eesti metsi vähenev juurdekasv ja alanev süsiniku sidumise võime," märgiti dokumendis.

Süsiniku sidujast heitjaks

2020-ndate alguses saigi selgeks halb tõsiasi, et kui Eesti oli olnud oma metsadega kogu aeg CO₂ sidujaks, siis 2020. aastal muutus Eestis statistika järgi CO₂ heitjaks ehk emiteerijaks.

Remmelgas ütles, et sellega on nii ja naa. "Viimasel kümnel aastal on metsamaa netosidumine olnud nulljoone ligiduses – osal aastatel on olnud sidumine ja osal heide," lausus ta.

Viimase viie raporteeritud aasta jooksul on Eesti metsad olnud kasvuhoonegaaside inventuuris nii sidujad (2021, 2022) kui ka heitjad (2019, 2020, 2023), lisas Remmelgas.   

Remmelgas on ise varem ERR-ile öelnud, et on tõenäoline, et Eesti ei täida perioodi 2021–2025 LULUCF-i eesmärki, aga teise perioodi eesmärki suudetakse kliimakindla majanduse seaduse eelnõus pakutud meetmeid rakendades siiski täita. Peale viimatist valitsusremonti selgus, et taolist seadust ei tule, küll soovitakse kliimaseaduse eelnõu erinevad eesmärgid kirjutada teistesse seadustesse.

LULUCF-i sektori kasvhoonegaaside heite prognoos ise on pidevas muutmises. Kui mullu oktoobris oli kliimaministeeriumi prognoos, et metsanduse ja maakasutuse sektori puudujääk on 6,6 miljonit tonni, siis tänavu märtsis näitas ministeeriumi prognoos, et puudujääk on veidi alla viie miljoni tonni, ütles Remmelgas.

LULUCF-i sektoris 2021 kuni 2025 tekkiv puudujääk lüüakse lukku 2027. aastal ning tehingud heite- ehk LULUCF-i ühikutega peaksid toimuma aasta hiljem ehk 2028. aastal.

"2027. aastal on tõenäoline, et me seda eesmärki ei täida. Hetkel ei ole ka ühtegi väga head lühikest meedet, mille abil seda vähendada," ütles ERR-ile Janika Laht, kes on keskkonnaagentuuri LULUCF-i koordinaator.

See toob kaasa vajaduse osta heitekvooti lisaks, mida oleks tõenäoliselt võimalik leevendada teistes sektorites ülejääva kvoodi arvel.

Selles, kui palju niinimetatud LULUCF-i ühik maksma hakkab, erinevad prognoosid ja seega ka summa, mida Eesti tõenäoliselt maksma hakkab, märkimisväärselt: kui ühik maksaks viis kuni kümme eurot tonni kohta, nagu on pakkunud endine kliimaminister Yoko Alender, siis läheks metsanduse sektoris tekkiva puudujäägi katmine Eestile maksma vastavalt 33 kuni 66 miljonit eurot. On aga ka prognoose, et ühik hakkab maksma paarkümmend või isegi kuni 50 eurot tonni kohta. See viiks heitgaaside arve Eesti jaoks mitmesaja miljoni euroni.

Savisaar: meil on kogu see Euroopa asi kuidagi valesti üles ehitatud

Savisaar ütles, et süsinikuheite eest makstavat raha ta kommenteerima ei hakka, kuid Euroopa asjade üle arutamise ja otsustamise protsess tuleks suuremate segaduste vältimiseks ümber teha.

"Seda hinnasilti ma ei oska sinna juurde panna, aga minu nägemus kogu sellest protsessist on see, et meil on kogu see Euroopa asi kuidagi valesti üles ehitatud. Kõigepealt, kui need teemad lauale tulevad, siis väga pikalt tegelevad ametnikud nende küsimustega, ilma et nad tutvustaksid neid teemasid ministrile, rääkimata riigikogust. Poliitiline vaade ja teadmine sinna juurde tuleb alles viimasel hetkel, kui enam väga palju muuta ei saa, kui küsimus on ainult väikestes detailides," lausus Savisaar.

Savisaare sõnul pakkus Keskerakond süsteemi muutmist nii, et riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonist tuleksid kõik need teemad läbi enne, kui ametnikud hakkavad läbirääkimisi pidama. "Et see hetk, kui poliitiliste juhtideni see info jõuab, oleks ikkagi mitmed aastad varem," nentis ta.

LULUCF-i protsess läks edasi aga nii, et peale Kruuse kohusetäitmise aega sai keskkonnaministriks Madis Kallas (SDE), kes 2022. aasta novembris ütles, et Eestil ei ole enam suuri võimalusi Euroopa Liidu maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse valdkonna kliimaeesmärkide kokkuleppes endale soodsate muutuste saavutamiseks.

Euroopa Parlament võttis 2023. aasta märtsis LULUCF-i määruse muudatused vastu.